Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Olulisemad sisendseadmed: klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks magnetkirjalugeja
Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon,joystick jms. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega
protsessoritaga palju odavam. Protsessoreid eristab üksteisest: · käskude hulk, mida protsessor suudab täita; · bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna pikkus; · protsessori kella kiirus e. taktsagedus (1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis) 2.2 Sisendseadmed Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Sisendseadmed muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on (11): 1. klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks 2. hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" 3. skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks 4. magnetkirjalugeja ja -kaardilugeja
• loendus võimalik sõltumata ilmastiku jm välitingimustest. Raadiokiir-loendurid on väga tundlikud andurite vahekaugusele; kiire suunatusele; registreeritavale intervallile, mida väiksem intervall, seda täpsem loendus; loendusala läbimise kiirusele ja iseloomule (kas grupiga või üksi). Raadiokiir-loenduse probleemiks on usaldusväärsus seiresüsteemi osana. Loendustäpsus on suhteliselt madal. Kuigi seade on automaatne, kujuneb andmete hind andmehanke ja – analüüsi (mahalaadimine, testimine, sõidud), seirekorralduse jt protseduuride tõttu kõrgeks. Joonis 10. RBX5 saatja (valge, vt paremal) ja loggeri (kollane) paigaldamine sillapostile. 3.2.4 Loendurite kaardistamine Tänapäeval on looduskaitsealade biofüüsilised andmed suurel määral GIS-andmebaasidesse salvestatud. Geograafiline võrdlemine ja automaatsete külastajate loendurite kaardistamine