kasutamise piirangud. RFID tehnoloogia kasutamisel võib tekkida probleeme metallidega, kuna need peegeldavad raadiolaineid. Kui tagi on kinnitatud metalli pinnale, on seda raske lugeda. Samuti võib tekkida andmete lugemisel probleeme, kui tagi läheduses on vedelikku sisaldavaid aineid. Nimelt absorbeerivad vedelikud raadiolaineid ja need võivad sumbuda vedelikes peaaegu täielikult. Samas paljud kaubasaadetised sisaldavad metalle ja vedelikke. Oluline on, et andmeedastamise hetkel ei oleks antenni ja tagi vahel nimetatud aineid. Kui passiivne tagi kinnitatakse paberetiketile, millele on kantud ka visuaalselt tuvastatav informatsioon, on tegemist RFID etiketiga. RFID etikett (smart label) pakub mugavat ja ökonoomset viisi RFID tagile pakendina ja kannab seda logistikas läbi kogu jaotusprotsessi. Etikettidele on võimalik trükkida nii inimesele loetavat infot kui ka vöötkoode.
mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal, võimaldades UMTS-võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid. 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. (standard nimega MTS ehk Mobile Telephone Service). MTS kasutas 25 kanalit lühilaine (VHF) sagedusalas see tähendab, et korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12 mobiili. Mobiili mõiste oli siis küll teine tegemist oli mitmekümnekiloste autotelefonidega. See protsess erines väga palju tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel kutsus
USB-protokoll toetabkäigultvahetust, st. seadmeid saab ühendada ja lahutada ilma arvuti taaskäivituseta. USB-porti ühendatud seadmed saavad toidet selle pordi enda kaudu ning ei vaja välist toiteallikat. USB ilmus turule 1996. a. , kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac. USB 2.0 ehk kiire USB (Hi-speed USB) on välissiin, mis toetab andmekiirusi kuni 480 Mbit/s. USB 3.0 suurendab maksimaalset andmeedastamise kiirust kuni 4,8 Gbit/s. Jadaport (järjestikport, serial port) - port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul edastatakse mitut paralleelset juhet mööda samaaegselt mitu bitti). Personaalarvutites kasutatakse enamasti RS-232C või RS-422 standardile vastavaid järjestikporte. Järjestikport on üldotstarbeline liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a
• loetav taagi ennast nägemata; • võimalik nii lugeda kui ka kirjutada; • võimalik on lugeda korraga paljude taagide infot; • lugemiskaugus on suhteliselt suur; • andmete salvestamise ja andmeedastamise maht on suur; • tehnoloogiat on hea võtta kasutusele suletud süsteemides; • osa taagidest on temperatuuritundlikud; • etiketid on vastupidavad keskkonnamõjudele; • metallide ja vedelike lähedus võib mõjutada andmete edastamist;
annaabi.ee 
