tulemusena saada sama kontrollsummat. Andmeid käsitletakse bitijadana. Esimesed 8 bitti laaditakse arvuti registrisse ja teostatakse XOR-tehe. Esimeseks operandiks on registris olevad 8 bitti, teine on vabalt valitud polünoom, mis peab olema teada ka andmete saajale (et oleks võimalik sama arvutus paketi saamisel ka läbi viia). Tehte tulemus salvestatakse uuesti registrisse, selle järel nihutatakse registri sisu vasakule ja madalamale järgule salvestatakse uus andmebitt. Tekkinud arvuga tehakse uuesti XOR-tehe (kasutades sama polünoomi) ja tulemus salvestatakse uuesti registrisse. Tsüklit korratakse senikaua, kuni andmeid jätkub. Antud tsükli lõppedes on registris kontrollsumma, mis salvestatakse paketi päisesse. Vastuvõtmisel teostatakse sama operatsioon. Kui saadakse päises identne tulemus päises olevaga, ei ole andmete sisu moondunud. 28. Lokaalvõrgud. Topoloogiad Topoloogia - kuidas on võrgud füüsiliselt üles ehitatud
ei edasta täiendavat informatsiooni, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Lihtsaim vigu avastav kood on selline, kus lisatakse edastatavale andmebittile paarsusbitt. Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv ühtesid. Kasutatakse ka selliseid koode, kus koodisõnas peab olema paarituarv ühtesid. Kui paarsusbitiga koodi sõna edastatakse või salvestatakse ja mõni andmebitt muutub 0-st 1-ks või vastupidi, ei ole enam koodis paarisarv ühtesid, mis näitab vea olemasolu. Paarsusbitiga ei ole võimalik avastada kahe või enama biti vigu. Samuti ei avastata viga, kui üks 1 muutub 0-ks ja teine 0 muutub 1-ks. Valet koodi on võimalik ühe biti vea korral ära tunda, aga parandada ei saa. Vigu avastavates koodides on andmebittidele lisatavaid bitte vähem kui vigu parandavates koodides.
moonutused ja kõik bitid ei jõua sünkrosignaali ajal kohale. Kasutatakse nt printeriga andmevahetuses. 19.3. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu ning võimalike moonutuste kindlakstegemiseks kasutatakse järgnevaid meetodeid: 1) Vigu avastavad koodid – Edastatavatele andmebittidele lisatakse paarsusbitt (koodi pikkus n+1). Igas õiges koodisõnas peab olema paarisarv ühtesid. Vea olemasolu näitab see, kui edastamise käigus mõni andmebitt muutub ja koodis ei ole enam paarisarv ühtesid. Eeldatakse, et viga on ühes järgus, ei ole võimalik avastada kahe või enama biti vigu ning leitud vigu ei saa parandada. Kahe õige koodi erinevust kahendjärkudes nimetatakse Hammingi distantsiks. 2) Vigu parandavad koodid – Võimaldav avastada ja parandada. Kahe õige koodi vaheline Hammingi distants peab olema vähemalt kolm. Seega ühe järgu viga viib vale koodi õigest koodist ühe ühiku
saada sama kontrollsummat. Andmeid käsitletakse bitijadana. Esimesed 8 bitti laaditakse arvuti registrisse ja teostatakse XOR-tehe. Esimeseks operandiks on registris olevad 8 bitti, teine on vabalt valitud polünoom, mis peab olema teada ka andmete saajale (et oleks võimalik sama arvutus paketi saamisel ka läbi viia). Tehte tulemus salvestatakse uuesti registrisse, selle järel nihutatakse registri sisu vasakule ja madalamale järgule salvestatakse uus andmebitt. Tekkinud arvuga tehakse uuesti XOR-tehe (kasutades sama polünoomi) ja tulemus salvestatakse uuesti registrisse. Tsüklit korratakse senikaua, kuni andmeid jätkub. Antud tsükli lõppedes on registris kontrollsumma, mis salvestatakse paketi päisesse. Vastuvõtmisel teostatakse sama operatsioon. Kui saadakse päises identne tulemus päises olevaga, ei ole andmete sisu moondunud. 38. Multipöördusprotokollid Jagunevad juhupöördusprotokollideks ja kindlaks määratud
sama kontrollsummat. Andmeid käsitletakse bitijadana. Esimesed 8 bitti laaditakse arvuti registrisse ja teostatakse XOR-tehe. Esimeseks operandiks on registris olevad 8 bitti, teine on vabalt valitud polünoom, mis peab olema teada ka andmete saajale (et oleks võimalik sama arvutus paketi saamisel ka läbi viia). Tehte tulemus salvestatakse uuesti registrisse, selle järel nihutatakse registri sisu vasakule ja madalamale järgule salvestatakse uus andmebitt. Tekkinud arvuga tehakse uuesti XOR-tehe (kasutades sama polünoomi) ja tulemus salvestatakse uuesti registrisse. Tsüklit korratakse senikaua, kuni andmeid jätkub. Antud tsükli lõppedes on registris kontrollsumma, mis salvestatakse paketi päisesse. Vastuvõtmisel teostatakse sama operatsioon. Kui saadakse päises identne tulemus päises olevaga, ei ole andmete sisu moondunud. 28. Lokaalvõrgud. Topoloogiad Topoloogia – kuidas on võrgud füüsiliselt üles ehitatud
Veakindlad koodid. Vigu avastavad koodid – info edastamisel tekib vigu. Põhjused on erinevad. Viga avastavad koodid võimaldavad kindlaks teha võimalikke moonutusi edastatavas koodis. St andmebittidele tuleb lisada lisabitid, mis ei edasta täiendavat infot, küll aga võimaldavad kindlaks teha võimalikke vigu. Lihtsaim variant: andmebitile edastatakse paarsusbitt, mis kontrollib andmebitis olevate 1-de arvu. Kui mõni andmebitt muutub, tuvastatakse viga. Eeldatakse, et viga on ühes järgus. Paarsusbitiga pole võimalik avastada 2 või enam vigu. Samuti ei leita viga, kui kood muutub, kuid selles on ikka paaris/paaritu arv 1-sid. Ühebitist viga on võimalik tuvastada, kuid parandada mitte. Vigu parandavad koodid – võimaldavad ka vigu avastada. Kahe õige koodi erinevust kahendjärkudes nimetatakse Hammingi distantsiks. Näites on õiged
annaabi.ee 
