20% Renti 20% Viljavarusid Pransusmaa (üldiselt) Tulud suuremad kui kulud enamus osa rahast saadi riigimaksudest! Enim raha läks võlgade tagasimaksmiseks! REVULUTSIOON! Bastille kindluse vallutamine 14.juuli 1789a. Kutsuti kokku generalstaadid ja tehti uus riigikord kaotati seisuste eelistused! ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" et kõik oleks vabad! 1) seadus Piirati Monarhi! 2) Seadus andlik võim kuulus Seadus andlikule kogule 3) Täidesaatev võim Kuningale 4) Kohtuvõim Kohtunikudele 5) Seadusandliku kogu enamuse moodustasid soo Need kes ei võtnud seisuskohta! 6) Seadusandliku kogu 2 äärmust olid Jobina ja Monarhia 7) 1792a. hukati kuninga võim e. Monarhia! Konstitutsioon põhiseadus Bastille Kindlus Vangla! Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad! Generalstaadid seisuste
1. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, riigi v]im rahva käes. 2. Seadus andlik Riigikogu, täidesaatav Vabariigi Valitsus. 3. Riigivanem täitis valitsusjuhi (peaministri) ülesandeid, esindas Eesti riiki väliskohtumistel ja täitis muid riigipea kohustusi. Riigivanema määras ametisse Riigikogu. 4. Parlamendi killustatuse, võitnud partei pidi leidma koalitsioonipartnereid. 5. Toiduainete hinna langus ja tollimaksude tõus, talurahva sissetulekud vähenesid, pidid
sekkumine). Vaatame lk 120 Tabel. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. KOHTUVÕIM Üks võimuharudest üks poliitilise süsteemi osa Kõrgema kohtu tegevus on osa poliitilisest protsessist Demokraatliku riigi kohustuslik tunnus Ei allu täidesaatvale ega ka seadusandvale võimule Ülimuslikkus tagab õigusriigi põhimõtte Vaatame õigusharud, lk 122 Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte Seadus- Täide- andlik saatev võim võim PARLAMENT VALITSUS Kohus Kohtusüsteemid (2 põhilist mudelit) Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika Mitmeharuline kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja Kohtusüsteem on ühtne, tipneb tsiviilkohtuteks, ka halduskohtuteks. ülemkohtuga Kõrgeim aste konstitutsioonikohus, Kohtunikul tugev mõjuvõim mis hindab põhiseadusele vastavust
Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus. Võimude lahusese printsiib: Seandus andlik võim Täide saatev võim Kohtuvõim Inimene, ühiskond ja riik Eritatakse kaks põhilist ühiskonna mudelit: Riigikeskset Inimkeskset Riik -> ühiskond -> inimene Diktaatorlikud riigid Autortaarsed ( nt itaalia 1922-1943) Totalitaarsed riigid Totalitaarse riigi tunnsed: (räigeld sekkutakse inimese eraellu) Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi Jälitatakse neid Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobejektiivne Ei tohi relvi omada Majanduses ei tohi eraalgatust olla
tegutsemisvormide korral ega ka avaliku võimu volitusi eraisikule delegeerides. Seetõttu on avalik-õigusliku juriidilise isikuga võrdses ulatuses põhiõigustega seotud ka eraisik (füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik), kellele on üle antud mõni avaliku võimu teostamise volitus, nt kohtutäitur, kes tegutseb TMS alusel. 5 Kõigepealt on § 14 kohaselt kohustatud põhiõigusi tagama seadusandlik võim. Seadus- andlik võim kuulub Riigikogule. Seadusandlik võim on kohustatud tagama põhiõigusi eelkõige siis, kui Riigikogu võtab vastu seadusi. Seadused, mis ei ole kooskõlas põhiõigustega, on põhiseadusega vastuolus. 6 Teiseks on § 14 kohaselt kohustatud põhiõigusi tagama täidesaatev võim. "Täidesaatev võim" hõlmab nii valitsuse kui ka halduse, see hõlmab kogu institutsionaalses ja funktsionaalses mõttes riigivõimu, mis ei ole seadusandlus ega kohtumõistmine
annaabi.ee 
