aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse, kus elas 15 aastat Lunéville´i lähistel Cirey´ lossis markiis Emilie du Châtelet´ juures. 1745. aastal nimetati ta Prantsusmaa historiograafiks ja võeti vastu Prantsuse Akadeemiasse. Voltaire kui filosoof oli alati unistanud tema jaoks ideaalsest riigikorrast-valgustatud monarhiast. Seda lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga. Lootuse selleks andisgi talle Preisimaa kuningas Friedrich II, kelle toel Voltaire püüdis realiseerida valgustuslikku utoopiat valgustatud valitsejast. Preisimaa, mis oli vastsündinud kuningriik, vajas enda tutvustamiseks midagi kirgast ja meeldejäävat. Friedrich ja Voltaire otsustasid hakkata partneriteks. Kuid hiljem pidi Voltaire Preisimaa kuningas pettuma, kuna ta mõistis, et kuningas kasutas teda ainult uue riigi tutvustamise eesmärgil ära. Kuningas pidas Voltairet vaid pelgalt õukonnanarriks.
mehega, kes hakkas järjest tihedamine külas käima neil. Sellest mehest sai Lazaro kasuisa ja ta sai ka endale poolvenna. Ka võõrasisa jäi töölt varastamisega vahele, mis tõttu ei saanud Lazaro enam kunagi kasuisa näha. Ema keelepeksu eest pääsemiseks läks teenijaks kõrtsi, kus teda küll alandati, aga ta sai oma poegi kasvatada. Ühel päeval kõrtsis kohtas ema pimedat, kes tahtis Lazarillot endale teejuhiks ja lubas Lazarot hakata kasvatama kui oma poega. Ema andisgi lapse pimedale, sest tal endal oli kasvatamisega raskusi. Sellest pimedast vanamehest saigi Lazaro esimene isand. See pime vanamees oli väga ihne. Lubadus Lazarot pojana kasvatada, ei pidanud küll paika, sest ta andis Lazarole nii halvasti süüa ja palka ei maksnudki. Küll oli see vanamees elukogenud ja tark ning tarkusi ja kogemusi sai Lazaro tema käest palju. Lazaro ei olnud ka rumal poiss, nimelt hakkas ta varastama oma peremehe tagant. Tänu sellele suutis ta enam- vähem ära elada
maksuprobleemid, tollipoliitika. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati 4. juulil 1776. aastal. Iseseisvus sõda toimus 1775-1781 aastatel, mille võitsis Ameerika. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799 aastatel. Prantsusmaal oli kriis, maksuprobleemid, riigikassa oli tühi, kõik pidid makse maksma, ikaldus tekkis, riigis ei püsinud rahu, vähe õigusi. Pastille kindluse vallutamine rahva poolt andisgi alguse revolutsiooniks. Tekkis põhiseadus, monarhia kukutati, seisuste õigused kaotati ehk siis kõik olid võrdsed, kaotati vanad kohustused, kirikuvõim vähenes. Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon-,,Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Tekkis vabariik, kus riigipea valib rahvas. Jakobiinid olid revolutsiooni süvendamist pooldavat saadikud. Hukkasid väga palju inimesi. 1 aastaks said diktatuuri enda kätte. Paljud riigid ei tahtnud, et Prantsusmaast tekiks vabariik
annaabi.ee 
