elujanusest isiksusest ei paista. Aga kui ta poleks vangi kukkunud, nii et pärast poleks olnud vaja elamata aastaid nii kirglikult järele elada? Jaan Kross on oma huvipuudust alkoholi suhtes põhjendanud just vajadusega kaotatud aastaid enam rohkem mitte raisata. Aga kas ülikooli pääsenud Kaugverist oleks saanud erudiit nagu Kaalepist? Ma usun, et pealesunnitud saatusele vaatamata teostas Kaugver end just oma andelaadile sobivalt. Kaugveri võrratu rahvakirjaniku populaarsuse ja meeletud trükiarvud tingis raamatukeskse Nõukogude ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnnelik kokkulangemine. Aga ta oli fenomen, kes oleks ka meie aega sattununa eredalt leegitsenud. Meie tänases kirjanduses on menukirjaniku koht tühi. Aga mis oleks edule orienteeritud lugejarahva seas ihaldusväärsem kui menukirjaniku mantel? Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest. 1
abstraktsesse käsitluslaadi jõudis värske vere tuiget. · J. Barbarus püüdis vahendada kaasaegset maailmapilti ja elutunnetust, oli kõige sotsiaalkriitilisema hoiakuga autoreid ning harrastas julgeid vormieksperimente. · J. Kärner võitis tunnustuse looduslüürikuna, ta värss omandas klassikalise selguse ja sujuvuse. Uusi jooni tuli iga arvestatava lüüriku loomingusse, igaüks püüdis leida oma andelaadile kõige paremini vastavat väljendust. · Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem
meelte andmeid, seni abstraktsesse käsitluslaadi jõudis värske vere tuiget. · J. Barbarus püüdis vahendada kaasaegset maailmapilti ja elutunnetust, oli kõige sotsiaalkriitilisema hoiakuga autoreid ning harrastas julgeid vormieksperimente. · J. Kärner võitis tunnustuse looduslüürikuna, ta värss omandas klassikalise selguse ja sujuvuse. Uusi jooni tuli iga arvestatava lüüriku loomingusse, igaüks püüdis leida oma andelaadile kõige paremini vastavat väljendust. · Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem.
annaabi.ee 
