Milanos, viibides vaid 1507-1508. a lühikest aega Firezes. Ta viis lõpule ainult üksikud maalid. Suurem osa tema ajast kulus teadusuuringutele, sealhulgas anatoomia tundmaõppimisele hospidalis. Milanos sa Leonardo Prantsuse kuninaglt Louis XII-lt heldekäeliselt palka ja võis teha enamvähem seda, mida soovis. Ta andis nõu arhitektuuri ja kanalite ehitamise alal. Samuti jätkas ta oma anatoomiauuringuid, keskendudes inimsüdame tööle ja loote arengule. Leonardo sooritatud anatoomiauuringud ja nende tulemuste põhjal tehtud üksikasjalised joonistused olid tõenäoliselt oma aja arenenumad. Leonardo tahtis teada saada, kuidas täpselt töötab inimkeha - mitte ainult jäsemed ja siseorganid, vaid ka tunded ja emotsioonid. Ta uuris ka optikat, kivimeid ja taimi. Oma teisel Milano-perioodil maalis Leonardo vähe. Ta võttis endaga kaasa visandid ja kartoonid maalile Püha Anna ja Madonna lapsega, mille lõpetas 1510. aastal. Umbes sel
mis lükkavad ümber arusaamad, et teadvus ( psüühika ) ei saa eksisteerida ilma ajuta. Selliseid nähtusi, mida nimetatakse surmalähedasteks kogemusteks, järgnevalt hakkamegi lähemalt uurima. 3.1.2 Ajusurmas esinevad nähtused 3.1.2.1 Inimese ,,füüsiline" surm Teooriad inimese keha ehitusest, funktsioneerimisest ja haigustest põhinesid kunagi tuhandeid aastaid enamasti müütidel ja maagial. Teaduslikke vaatlusi vanadel aegadel ei sooritatud. Esimesed täpsed anatoomiauuringud sooritati alles 16. sajandil. Kuid teaduslikumaid meetodeid on meditsiinis hakatud rakendama alates 17. sajandist. Meditsiin sai areneda ainult koos füüsika teaduse arenemisega, sest füüsika võimaldas luua selliseid tehnoloogiaid, mis on inimkeha uurimiseks täiesti hädavajalik. Näiteks mikroskoobi ja röntgentehnika leiutamine. 21. sajandi alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku haigusi
Selliseid nähtusi, mida nimetatakse surmalähedasteks kogemusteks, järgnevalt hakkamegi lähemalt uurima. 68 3.1.2 Ajusurmas esinevad nähtused 3.1.2.1 Inimese „füüsiline“ surm Teooriad inimese keha ehitusest, funktsioneerimisest ja haigustest põhinesid kunagi tuhandeid aastaid enamasti müütidel ja maagial. Teaduslikke vaatlusi vanadel aegadel ei sooritatud. Esimesed täpsed anatoomiauuringud sooritati alles 16. sajandil. Kuid teaduslikumaid meetodeid on meditsiinis hakatud rakendama alates 17. sajandist. Meditsiin sai areneda ainult koos füüsika teaduse arenemisega, sest füüsika võimaldas luua selliseid tehnoloogiaid, mis on inimkeha uurimiseks täiesti hädavajalik. Näiteks mikroskoobi ja röntgentehnika leiutamine. 21. sajandi alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku haigusi
annaabi.ee 
