gastroepiploica dextra (a. hepatica communis), a. gastroepiploica sinistra (a. lienalis) 7) a. femoralis’e harud (3) reie piirkonda 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 8) aju verevarustuse allikad (2) a. carotis interna, a. vertebralis 9) kõhuaordi paaritud vistseraalsed harud (3) 1. truncus coeliacus 2. a. mesenterica superior 3. a. mesenterica inferior 10) kuidas moodustub süva pihukaar arcus palmaris profundus a. radialis’e ja temaga anastomoseeruvad a. ulnaris’e haru - ramus palmaris profundus’e poolt 11) kilpnäärme verevarustus (harud, kust tulevad) a. thyroidea inferior (truncus thyrocervicalis), a. thyroidea superior (a. carotis externa) 12) pärasoole verevarustus (harud, kust tulevad) a. rectalis superior (a. mesenterica inferior), a. rectalis media (a. iliaca interna) 13) a. carotis interna põhiharud ajule (3) a. cerebri anterior, a. cerebri media, a. choroidea anterior 14) a. brachialis’e harud (3) a. profunda brachii, a
kämblaarterid, mis kämblaluude peade kohal suubuvad pihkmistesse ühistesse sõrmearteritesse. 14. Aordi rinnaosa: asetus, millist piirkonda varustab verega? Aordi rinnaosa (pars thoracica aortae) on aordikaare jätkuks, mis kulgeb kuni diafragmani. Aordi rinnaosa ette jääb söögitoru. Aordi rinnaosa varustab verega rindkere seinu, kõiki rindkereelundeid (v.a. süda), bronhe, söögitoru, diafragmat. 10 paari tagumisi roietevahelisi artrereid anastomoseeruvad ees seesmise rindkerearteri samanimeliste arteritega ja all ülemise ülakõhuarteriga. 15. Aordi kõhuosa (pars abdominalis aortae): asetus, millist piirkonda varustab verega? 1) Aordi kõhuosa on aordi rinnaosa jätkuks. Ta paikneb kõhukelmetaguses ruumis, liibudes lülisambale; temast paremale jääb alumine õõnesveen. Aordi kõhuosa algab vahelihase aordilahist ja ulatub IV-V nimmelülini, kus jaguneb paremaks ja
mis ulatub kaugemale säsisse - venae interlobares - Pars conjugens ühendab nefronit kogumistorukestega - vena renalis Kogumistorukesed – tubuli colligentes - veenid saadavad artereid - ühinevad omavahel kuni lõpuks tekivad papillaarjuhad – ductus - venae arcuatae’d anastomoseeruvad teineteisega papillares Iseärasused - avanevad neerupapilli sõelväljal 10-30 foramen papillare’na Koores - iga papilli ümbritseb väike neerukarikas – calyx renalis minor - enamik verest läbib kaks korda kapillaaristiku - väikesed karikad ühinevad 2-3ks suureks karikaks – calyx renalis - arteriola afferens -> päsmake -> arteriola efferens -> peritubulaarne
annaabi.ee 
