ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet arvukad kindlus-kirikud Valjalas, Kaarmas, Kihelkonnas, Karjas ja Pühas. Ülestõus tõestas vanemate kaitseehitiste kõlbmatust nii oli Pöide linnuse meeskond sunnitud ülestõusnutele alistuma, samuti ei suutnud pakkuda kuigi tõhusat kaitset ka kindluskirikud. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa anastajatele eestlaste poolt ähvardava hädaohu korral ja mis tulevikus oleks võimaldanud igasuguse ülestõusukatse kohest mahasurumist. Nii alustatigi Kuressaare linnuse ehitamist piiskopi valdusalale, kuna ordu alustas samal ajal Maasi linnuse püstitamist. Mõlema linnuse ehitustöödele aeti eestlasi vägivaldselt kokku mitte ainult Saaremaalt, vaid ka mandrilt Läänemaalt. Sellele vaatamata kestsid ehitustööd kaua,
Orduvennad vajasid ühiseluks suuri ühisruume, milledest tähtsamad olid kirk või kabel, koosolekute saal (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium) ja magamisruum (dormitoorium). Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga (1343-1345). Linnus ehitati piiskopile kuulunud maa-alale. Kuna vanemad kaitseehitised ei pakkunud enam kuigi tõhusat kaitset. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa anastajatele eestlaste poolt ähvardava hädaohu korral ja mis tulevikus oleks võimaldanud igasuguse 6 ülestõusukatse kohest mahasurumist. Linnuse ehitustöödele aeti eestlasi vägivaldselt kokku mitte ainult Saaremaalt, vaid ka mandrilt (Vaga,1957). 1.2. Taani aeg (15591645) Keskaja lõpus müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal Taani kuningale Frederik II-le
vaatuse põhimõtte algatajaks hoopis Cristóbal de Viruési. Kuidas ka ei oleks draama välise struktuuriga (ei mõjutanud ju sisu kuigivõrd see, et Hispaanias kujunes uusaegne draama kolme, Inglismaal, Itaalias ja Prantsusmaal aga viievaatuselisena), igatahes juba varajastes näidendeis ilmutab Cervantes elavat kujutlust ja otsingulist vaimu. "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele. 133. aastal e.m.a. vallutas Scipio Aemilianus (Noorem) Numancia (ladinapäraselt Numantia) linna, kuid see ei langenud ta kätte elavana, vaid surnuna, sest Numancia elanikud eelistasid allaandmisele kollektiivset vabasurma. Sellele taustale ehitas Cervantes näidendi süzee. Reaalsed tegelased segunevad allegoorilistega: Hispaania, Duero jõgi, Sõda, Nälg, Haigus, Kuulsus. Enne kui endalt elu võtta,
annaabi.ee 
