aadlik. Schelley ise oli õrn ja tundlik, teda huvitasid loodusteadused ja teda kutsuti koolis hulluks- Schelleyks, sest teda huvitas ka elekter. Schelley kirjutas algus erakordselt halvasti, andis luulekogu välja koos oma õega - "Victor Cazire'i..." - publitseeritud Schelley nooruses ja ka hiljem kõigele vaatamata. 1810. aastal läks Oxfordi, sel ajal hakkasid tal ka igasugused pahandused. Kuulutas end anarhistiks, ateistiks ja mässajaks. Kirjutas ateistliku artikli sinna seinale ja sellest tuli suur pahandus. Läks siis Londonisse meditsiini õppima. Siis tekkisid tal eraelulised pahandused, pahandused isaga. Schelley abiellus oma õe sõbrannaga, sest tal oli kahju temast - abiellus ilma armastuseta. Isa ei andnud Schelleyle enam toetusraha, tabas Schelleyt vaesus. Schelley kirjutas anarhistlike artikleid, pani need pudelisse ja laskis jõge mööda rändama
vaesuses Genfis 1876. Kropotkin samuti kõrgaadli peres sündinud. Kirjutas pr revolutsioonist, kus ta näitas vastuolusid keskvõimu ja kodanluse ja rahvamasside vahel. Nad nägid sankülottides ideaali. Pr revolutsioon oli ka anarhismi sünnikohaks. Anarhia kõige kuulsam teoreetik oli Pierre Joseph Proudhon anarhia isa. Oli ka utopist. Oli äge eraomandi vastane. Kuulutas, et omand on vargus. Ta oli vastu suuromandile, mitte nii väga väikeomandile. Mis muutis teda eriti suureks anarhistiks ta nägi Euroopat piirideta, seadusteta, rahata jne. Kooperatiivide liikumine tekkisid 19. saj II poolel, ennekõige tarbijakooperatiivid. Idee, et töörahvas paneb oma kapitali kokku ja hakkab tootma. Ollakse kaitstud võõraste kasumiahnuse eest. Esimene tarbijate kooperatiiv oli SBs Rochdale liikumine 1844. taotles ühiskonna ümberkujundamist, kus toimuks tööliste enda varaga omakeskne kaubandus ja tootmine. See on palju õiglasem, kui kapitalistlik eraomandi süsteemil
Ta nõudis, et riik peab alluma kirikule ja et riik on ainult austamaks. Samas on teda liigitatud radikaalseks konservatistiks, mitte contra- revolutsionistiks. Adam Smith, SBs liberalismi aluseks Adam Smithi ,,The Wealth of Nations" poliitökonoomia rajaja. Smithi arvates oli rikkuse allikaks töö ja tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada, et liberaalne vaba turumajandus toimiks, mitte ei sekkuks. Pierre Joseph Proudhon- esimene inimene, kes end anarhistiks kuulutas, anarhismi nö rajaja Lord Liverpool, on Inglismaal kõige kauem peaminister olnud. Oli võimul, kui Napoleon vahistati. Oli läbinisti konservatist, ning kujundas tooride armeele konservatiivse näo, toore hakati 1934 nimetama konservatiivseks parteiks. Sir Robert Peel, inglise peaminister. Whigs (viigid) hakkasid üha enam tooridest eemalduma ning võtsid endale liberaalse suuna. 1830ndatel hakati viige nimetama üha enam liberaalideks, kuni nad nibetati ümber liberaalseks parteiks
annaabi.ee 
