Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui loenduri sisu on 0 siis võrdluselemendi väljundis on "1". muunduri tööpõhimõte on järgmine: mingil ajahetkel saabub impulss stardi sisendile. sellega nullitakse loenduri sisu. ja katkestatakse hetkeks loenduri töö.
Üksteist nad ei sega, mõlema korraga ühendamiseks on vaja vaid nn Y-juhe. Siiski ei tee paha kaardi ostmisel uurida, kas joystick'ule on mõeldud- müügil on mitmeid kaarte, mille külge teda ühendada ei tasu. Pistiku olemasolu lubab helikaardiga ühendada väliseid MIDI instrumente, enamasti mitmesuguseid süntesaatoreid, olgu klahvistikuga või ilma, ja kontrollereid. Kontroller on seade, millega helitekitamise protsessi kuidagi juhtida saab. Pordi peaelemendiks on A/D- muundi. Lisaks analoogsignaalile võib see vastu võtta ka mõningaid digitaalsignaale (nuppude sisse/ väljalülitamine). Arvuti aadressväljas kasutatakse mängupordi puhul aadresse 200...207. USB-port. See ülikiire port on kõiksuguste välisseadmete(näiteks digikaamera ja väliste modemite) arvutiga ühendamiseks
helisignaali, leviulatus vabas looduses kuni 3km. Telefonivõrk Üldist Kasutuses olevatest telekommunikatsioonivõrkudest vaneim on avalik telefonivõrk PSTN. Tükk aega oli avalik telefonivõrk ainus tugivõrk, mida kasutati telefoniühenduseks. Tänaseks päevaks on lisandunud mitmeid, analoogseid võimalusi pakkuvaid võrke nagu mobiilside (GSM), ISDN, VOIP jne. Avalikku telefonivõrku iseloomustavad põhiparameetrid on: · Ribalaius analoogsignaalile on 300 kuni 3400Hz · Kanalikommutatsiooniga dupleksühendus · Paikne või vähese mobiilsusega võrk Pika ajaloo kestel, alates aastast 1876 on avalik telefonivõrk läbi teinud põhjaliku tehnilise muutuse. Radikaalselt on muutunud ka sellised omadused kui võrgu struktuur ja kasutamine. Suurimad muudatused pärinevad aastatest 1960. Sellest ajast pärinevad sellised leiutised ja rakendused nagu: · Andmeedastus · Telefaks
Kui pidevaja süsteemi sisendsignaal on takti kestel tk 0 T GU[k]= T0eaBd U(k) millest G=eadB kui det A pole 0 siis on G arvutatav valemiga G=A -1(eAT-E)B Eelnevast analüüsist selgub ulmekalt asjaolu, et diskreetsignaaalilt analoogsignaalile üleminekul joonisele 4.2 vastavalt konstantne, siis saame peame täpsustama signaali muutumisviisi takti ulatuses, millega me lisame mudelile uut informatsiooni. Selle tulemusena varieeruvad mingil määral ka süsteemi mudeli omadused. 3.1 Lineaarse statsionaarase pidevaja süsteemi sisend-valjund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost
τ=0T∫eA τBU(T- τ)d τ teisendus viimases avaldises tuleneb sellest, et integreeriv suurus ei sõltu statsionaarsuse tõttu Tk väärtusest, seepärast võib tk=0. Kui pidevaja süsteemi sisendsignaal on takti kestel joonisele 4.2 vastavalt konstantne, siis saame GU[k]= T0∫eaτBd τU(k) millest G=∫eaτdτB, kui detA pole 0 siis on G arvutatav valemiga G=A-1(eAT-E)B Eelnevast analüüsist selgub asjaolu, et diskreetsignaaalilt analoogsignaalile üleminekul peame täpsustama signaali muutumisviisi takti ulatuses, millega me lisame mudelile uut informatsiooni. Selle tulemusena varieeruvad mingil määral ka süsteemi mudeli omadused. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid.Ülekandefunktsioon. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine. Impulss- ja hüppekajad. Hilistumine pidevaja süsteemides. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid.
annaabi.ee 
