3. Diferentsiaalvõimendi OV baasil Diferentsiaalvõimendi on kahe sisendi ja kahe väljundiga alalispingevõimendi. Diferentsiaalvõimendile on iseloomulik vooluallikas ühises emitterjuhis, mis hoiab emittervoolude summa IK = IE1 + IE2 alati konstantse. 4. 2NING-EI element Väljundis on signaal 0, kui kõigis sisendites on signaal 1. 5. Lihtne DAM Digitaal-analoogmuundur on seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Digitaal- analoogmuunduri tähtsaimad näitajad on diskreetimissagedus ja latentsus ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur. DAM muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu füüsikaliseks suuruseks (pingeks). DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Selleks, et saada analoogsignaali, tuleb DAM-i väljundpinge lasta läbi siluva toimega filtri.
Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal- analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor
Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal- analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor
Kõik videomälu tüübid on selleks otstarbeks kohandatud dünaamilised muutmälud (DRAM). Videomälu on tegelikult puhver arvuti protsessori ja kuvari vahel ning seda nimetatakse sageli ka kaadripuhvriks. Kui kujutis saadetakse kuvarile, siis loeb protsessor kõigepealt kujutiseandmed välja tavalisest muutmälust (põhimälust) ning kirjutab need siis videomällu. Videomälust (kaardipuhvrist) teisendatakse andmed kuvaadapteri digitaal-analoogmuunduri abil analoogsignaaliks, mille abil juhitakse kuvarit (näit. elektronkiirt kuvari katoodkiiretorus). Harilikult on videomälu suuruseks 1 või 2 MB ning see asub videoadapteri plaadil. Enamik videomälusid on kahepordilised, st sellal kui protsessor kirjutab uut kujutist videomällu, loeb kuvar sealt andmeid käesoleva kujutise värskendamiseks. Kahepordiline ehitus ongi peamine erinevus, mis eristab videomälu põhimälust. Videomällu kirjutab info protsessor
4 Järgivajami numbriline osa töötab järgmiselt. Töömasina täiturorgani vajalik liikumine antakse ette sisendkoordinaadi anduri AEA poolt kahendkoodis arvuna N e,p. See numbriline signaal antakse summeerimisseadme AS sisendisse. Samasse antakse ka tööorgani tegelikule asendile vastav, samuti kahendkoodis, numbriline tagasisidesignaal Nts,p. Summaator summeerib need kaks numbrilist signaali ja väljastab kahendkoodis kõrvalekaldesignaali N. See signaal muundatakse kood- analoogmuunduri KAM abil analoogpingeks U, mis antakse asendiregulaatori AR sisendisse. Selle signaali edasisel töötlemisel rakendub töösse ajami juhtimissüsteemi analoogosa, kindlustamaks tööorgani liikumise vajalikku asendisse. Sellisel arvanaloogsel järgivajamil on, tänu numbrilisele osale, kõrge järgimise täpsus ja tema analoogosa annab ajamile head dünaamilised omadused. 5.5. Põhiteadmisi elektriajamite programmjuhtimisest.
annaabi.ee 
