34. Töö, võimsuse ja energia definitsioonid ja ühikud. Töö on see, kui keha liigub talle rakendatud jõu abil. Ühikuks on dzaul. Võimsus on tehtud töö ajaühikus, ühikuks watt. Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd, ühikuks dzaul. 35.Kuidas sõltub lihase töö välistest mehaanilistest tingimustest? Kui teha tööd ja rakendada jõudu, siis saab lihas koormust. 36.Kuidas näeb välja lihase analoogmudel? Lihast võib kujutada jadamisi ühendatud kontraheeruvatest elementidest ja elastsetest elementidest koosneva süsteemina. 37.Kuidas arvutatakse südame tööd? A=V*p, vasaku vatsakese töö arvutamise valem: A = V*p + mv²/2 V on vasaku vatsakese löögimaht, p aordis keskmine arteriaalne rõhk, v keskmine vereliikumise kiirus aordis. 38.Kui suur on südame võimsus? 3,3W 39.Vereringe mudel? Milleks? Vereringe koosneb erinevate läbimõõtudega torudest e veresoontest
hoolitsed, mitte neile haiget teha. KÄITUMISE VALLANDUMINE. 1. Käitumise vallandumispõhjuste uurimise meetodid. Neurobioloogiline ja musta kasti meetod. 2. Neurobioloogiline ja "musta kasti" meetod, nende komplementaarsus. Neurobioloogiline uuritakse füsioloogilise mehhanisme, stimuleeritakse närve, parem lihtsate käitumiste uurimisel. Musta kasti meetod levinum, ei teata käitumise tagamaid. 3. K. Lorenzi psühhohüdrauliline mudel, selle eeldused. Analoogmudel. Kogunev vedelik on energia, vedruklapp on päästikmehhanism, kaaluvihid signaalärritaja, aukudega renn motoorne mehhanism, rennist väljuv vedelik - käitumismuster. 4. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkus. Pole realistlik, sest energia ei kogune ajapikku ja järgemööda. Teatud vajadused (söömine ja joomine) akumuleeruvad. Loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi "energiavarusid", mistõttu selles osas ei ole mudel realistlik. 5
o mõjutades erinevalt selle „kasti“ sisendeid (näiteks mõjutades looma meeleelundeid mingi ärritajaga), uuritakse, millised on vastavad väljundid (käitumismustrid) o “musta kasti” meetodit peetakse kasulikuks nn pilootetapiks ka enne neurobioloogiliste meetodite rakendamist. K. Lorenz püstitas 1950.a. käitumise motivatsioonilise mehhanismi selgitamiseks nn psühhohüdraulilise mudeli. NB! See oli nö analoogmudel, mis ei eeldanud, et looma sees peaks olema täpselt selline mehhanism, vaid et justkui oleks seal järgnev mehhanism: juurdekogunev vedelik nõus = aktsioonispetsiifiline energia (ASE) vedruklapp = kaasasündinud päästikmehhanism kaaluvihid kaalukausil = signaalärritaja aukudega renn = motoorne mehhanism rennist väljuv vedelik = fikseeritud tegevusmuster (FAP) Nõusse kogunev vedelik (aktsioonispetsiifiline energia) avaldab seestpoolt
annaabi.ee 
