perioodikaväljaanne. Arvestatakse aastakomplekte ja nimetusi; o käsikiri originaalteavik, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas; o auvis teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. o Audiaalteavik heliplaat, -lint, -kassett analoogkandjal, laserplaat (CD) digitaalkandjal. o Visuaalteavik diapositiiv, -film, kileleht analoogkandjal, foto digitaalkandjal. o Kombineeritud auvis-helifilm, videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal; o muu teavik mitte-elektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas;
saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Sellele lisaks saab digitaaldokumendi definitsiooni täpsustada, rõhutades tema erinevusi traditsioonilisest paberdokumendist. Rahvusarhiiv defineerib digitaalarhiivinduse strateegias digitaaldokumenti kui elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokumenti, mis erineb paber- või analoogkandjal dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal; 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist; 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja tegevuse, asjaajamistoimingute, metaandmete ning teiste dokumentidega. Kõik dokumendid, mida saab iseloomustada nende tunnuste abil, on digitaaldokumendid. 43. Milleks on UAM?
2 Dokument Dokument on teabekandjale jäädvustatud teave, mis on tekkinud asutuse või isiku ülesannete või tegevuste täitmise käigus ja mis võib olla kasutatud nende toimingute tõestuseks. Tänapäeval enamik dokumentidest luuakse elektrooniliselt ja seega võime rääkida digitaalsest dokumendist. Digitaaldokument (digidokument) elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokument, mis erineb paber- või analoogkandjal olevast dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus Rääkides digidokumendist tuleb uurida ka dokumendi tunnuseid. Digitaalallkiri1 olemasolu veel ei tähenda, et tegemist on digitaaldokumendiga. 2.1 Dokumendi tunnused
annaabi.ee 
