Käsitleb teemat naljatlevalt. Ennast kujutab hallipäise, rõõmsameelse vanainimesena. Ta oli väga populaarne autor nii oma kaasajal kui hilisemal ajal. Tal oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule, kasutati tema värssi ( oli keskajal populaarne, ka hiljem renessansiajal ). 19. saj lõpul, kui filoloogid hakkasid põhjalikumat uurimistööd tegema, hakati eristama tema ning jäljendajate luulet. ( teda jäljendati ka eluajal ). Renessansiajal loodi palju anakreontilisi oode. Esimesed kreekakeelsed tõlked eesti keelde olid tõlgitud anakreontilises võtmes ( Kristjan-Jaak Peterson ) 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm - nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. Epitaaf - hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal.
Väga sagedased on laudkondlikud teemad. Lõbusas stiilis luule on pealtnäha lihtne, ent poeedi töö seal taga on viimistletud. Lühikesed, rõõmsad luuletused. Erost kujutab omapäraselt: mängiv poiss. Kirjutas jumalate auks ka hümne, eleegiaid ja epigramme. Ta kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu nii vana- kui ka uusajal. Peale Anakreoni väheste originaalsete luuletuste on hilisantiikajast säilinud rida tema luule jäljendeid, nn. anakreontilisi laule, milles originaali vaim avaldub vaid ühekülgselt, ent mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale. Neis Anakreoni hilisantiikseist jäljendeist lähtuv ning innustuv, eriti 18.-19. Saj. levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool kannab samuti anakreontilise luule ehk anakreontika nimetust. Säilinud on 60 fragmenti tema luulet. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm- pilkeluuletus, lühike satiiriline luuletus
Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) anakreontiline luule Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni (6. sajand e.Kr) kaunikõlaliste, mänglevate, selgete ja lihtsate laulude jäljendused, mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.19. sajandil levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist luulet kirjutanud näiteks prantslane Pierre de Ronsard (15241585), venelane Aleksandr Puskin (17991837), eesti kirjanduses leidub anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (18011822) loomingus. anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed