Lihaskontraktsiooni energiaallikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: • Kreatiin-fosfaat Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks • Anaeroobne hingamine Toimub hapniku puudumisel ja glükoosi lammutamisel. saadakse ATP ja piimhape • Aeroobne hingamine Vajab hapnikut ja lammutab glükoosi, et moodustada ATP, süsihappegaasi ja vett. Palju efektiivsem võrreldes anaeroobsega. ATP allikad ja aeg Fosfokreatiin: lühiajaline pingutus, maksimaalse jõuga Anaeroobsed: keskmise kestvusega intensiivne pingutus Aeroobne: pikaajaline, väiksema jõuga pingutus Libisevate filamentide teooria Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi libisemisega müosiini filamendi suhtes. See lühendab sakromeeri, ning sakromeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest.
kasutada energia allikana maksa, neerude ja südame poolt 16 Piimhapet on võimalik muuta tagasi püruvaadiks, glükoosiks ja glükogeeniks 60-120 sekundit maksa poolt – Aeroobne hingamine Vajab hapnikut ja lammutab gäükoosi, et moodustada ATP, süsihappegaasi ja vett Palju efektiivsem võrreldes anaeroobsega Glucose + O2 → CO2 + H2O + ATP Aeroobne hingamine toimub mitokondrites - vajab O2 Terve ahela reaktsioonide kaudu glükoos lammutatakse täielikult ja moodustatakse suurel hulgal ATP Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit. Puudub troponiin (Ca-ioone siduv valk, mis on iseloomulik vöötlihastele). Selle asemel on kalmoduliin. (loeng, lk 59) 1) Spontaanaktiivsuseta e mitmik-üksus
taimerakku bakterilt Agrobacterium tumefaciens. 25 7. Globaalne geeniregulatsioon bakterirakus Bakterite elukeskkonna tingimused on muutlikud. Muutused, millega näiteks E. coli peab kohanema, on järgmised: 1. Sattumine toitaineterikkast kasvukeskkonnast toitainetevaesesse keskkonda 2. Kasvuks vajaliku C-allika asendumine teisega 3. Aminohapete hulk on limiteeritud 4. Aeroobse kasvukeskkonna asendumine anaeroobsega või vastupidi 5. Temperatuuri shokk 6. C-, N- või P-nälgimine Hoolimata keskkonna muutustest peavad DNA replikatsioon, rakkude kasv ja jagunemine olema balansseeritud. Translatsiooniaparaadis osalevad vähemalt 150 erinevat geeniprodukti (rRNA-d ja ribosoomi valgud, tRNA-d, aminoatsüül-tRNA süntetaasid, translatsiooni initsiatsiooni, elongatsiooni ja terminatsiooni faktorid). Erinevaid bioloogilisi protsesse koordineeritakse globaalse regulatsiooni kaudu.