mitmesuguste osakaaluga Põhja -Eestist jääga kaasa toodud karbonaatkivimite ja raudkivimaterjal. Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb kevadeti ja suurte vihmade järel ajutine mullasisene vesi ülavesi, on anaerobioosi tõttu siin soodsad tingimused leetumiseks. See muld on keskmiselt madalama huumusesisaldusega , kus ülemistes horisontides esineb saviliiv, sügavamal aga liivsavi. LEETUMINE. Leetumine on protsesside kogum, mis põhjustas kõdu- ja kamarhorisondi all tuhkja horisondi, so leetmullale spetsiifilise horisondi, leethorisondi kujunemise. Leetumine on mulla elementaarprotsess, so mulla alumosilikaatsete ja savimineraalide lagunemist
2. Vähenõudlikud. Suudavad kasutada nitraatN, ei vaja vitamiine ega muid kasvufaktoreid. 3. Arengutsükkel spoor-mütseel-spoor võimaldab kohaneda muutuvate tingimustega mullas (niiskus, aeratsioon jne.). Üldiselt taluvad v. hästi kuivust ja seetõttu on neid palju kuivas õhustatud mullas. Armastavad neutraalset või nõrgalt aluselist mulda. Happelises mullas on neid vähe. 4. Spoorid taluvad kuivust, külmumist, anaerobioosi, kiirgust jne., mis võimaldavad ebasoodsates tingimustes säiluda. Kultuurid sporuleeruvad reeglina tardsöötmel, vedelsöötmel mitte. Streptomütseedid ja antibiootikumid · Streptomütsiin ja Waksman (1940). · Praegu tuntakse oma 4000 AB, mida toodavad aktinomütseedid, neist streptomütseedid toodavad ca 500 AB, neist praktikas kasutatakse ca 50 AB. · Need on sekundaarsed metaboliidid, mis on keemiliselt v. erinevad: aminoglükosiidid,
Cup klastrid on P. aeruginosa's rangelt kontrollitud ning vedelsöötmes kasvatades neid ei ekspresseerita. (Pseudomonas putida's fim geenid, millest FimI (piliin) sarnane CupB1 valguga). Cup-geenide ekspressiooni reguleerimine Pseudomonas aeruginosa's. MvaT (H-NS-i analoog P. aeruginosa's) represseerib cup geenide positiivset regulaatorit cgrABC (lokaalsed regulaatorid, siiani kirjeldatud kui teadmata funktsiooniga valgud), lisaks mõjutab positiivselt cupA klastrit Anr (anaerobioosi globaalne regulaator). Lisaks eelnevatele mõjutab cup geenide ekspressiooni Roc (regulaator of cup) kahekomponendiline süsteem. Roc- süsteemil on 2 paraloogi: Roc1 ja Roc2. Roc1 lookus koosneb 3 geenist: RocS1, RocA1 ja RocR-st. Roc2 lookus koosneb kahest geenist: RocS2 ja RocA2-st. RocS1 ja RocS2 on plasmamembraanis asuvad sensorvalgud. RocS1-l on periplasmadomään, RocS2-l seda pole. Mõlemad on võimelised andma signaali edasi RocA1-le, mis on tsütoplasmaatiline
annaabi.ee 
