• Subtraatide muundamine annab energia sünteesiprotsessideks • Katabolism ja anabolism ei ole teineteise lihtsad pöördprotsessid (radade võtmereaktsioonid on pöördumatud ning pöörduvus on tagatud teiste reaktsioonide kaudu, nt. Glc täielik lammutamine toimub mitokondrites, süntees aga tsütoplasmas) Energiavahetus – metaboolsete protsesside energiamuutus • Tegeleb ainevahetuse energeetiliste külgede uurimisega • On lahutamatu üldisest ainevahetusest, miks? • Anabolismil on vaja välist energiat • Katabolismil vabaneb/salvestatakse energia • Anabolism ja katabolism toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe • Kogu energia pole salvestatav – st. tekivad energia kaod – ülejäänu hajub soojusena (ruumis oleva inimese „kütteväärtus“?) Energiavahetusprotsessid • Vaba energia (Gibbsi energia, G) arvel saab organism teha tööd antud temperatuuril ja konstantsel rõhul • Ülearune energia hajub soojusena
Krebsi tsükkel (tsitraaditsükkel) Metaboolsed rajad/võrgustikud (selgitus). o Raja iga reaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm o Raja eelmise reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat o Iga astet saab reguleerida Energiavahetusprotsessid. Ainevahetuse energeetiline aspekt Makroergilised ühendid (ATP). o Anabolismil vaja energiat, katabolism vabastab energiat= toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe o Kogu energia pole salvestatav- tekivad energia kaod o Vaba energia arvel teeb organism tööd o Üleärune energia hajub soojusena o Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad (Olulisism energia salvestaja ATP) Glükoosi ainevahetuse erinevad rajad. Glükolüüs, selle jagunemine.
Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO”, H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks)
igakülgselt). Ühelt rajal on võimalik üle minna teisele (efektiivne) ning on kordineeritud (katabolismi (vahe-)produktid on vajalikud sünteesis, mida vaja, et oleks nt. katabolismi ensüüme). Nad ei ole pöördprotsessid, mis tähendab, et on võimalik samaaegselt teha. Energiavahetusprotsessid. Ainevahetuse energeetiline aspekt Gibbsi energia. Makroergilised ühendid. Energiavahetusprotsessid: - Anabolismil on vaja välist energiat - Katabolismil vabaneb energiat 25 - Anabolism ja katabolism toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe - Kogu energia pole salvestatav st. tekivad energia kaod ülejäänu hajub soojusena - Vaba energia (Gibbsi energia) arvel saab organism teha tööd - Ülearune energia hajub soojusena
Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks).
NRI) läbi fosforüleerimiskaskaadi. GlnB takistab NtrC fosforüülimist, mis on vajalik GlnA (glutamiini süntetaas) geeni transkriptsiooniks. Lisaks, NtrC aktiveerib mitmesuguste N-allikate transpordiga ja metabolismiga seotud geenide transkriptsiooni ning peaks olema aktiveeritud ainult N-nälja korral. Lämmastikallikat tunnetatakse glutamiini (Gln) kontsentratsiooni järgi rakus, mis on peamine ammooniumi assimilatsiooni saadus ning on substraadiks paljude N-allikate anabolismil. Madal glutamiini kontsentratsioon rakus on N-nälja signaaliks ning vastupidi. Glutamiin hoiab ära GlnB inaktiveerivad modifikatsioonid ning seeläbi inhibeerib NtrC. Kui rakus on vähe glutamiini, siis GlnB inaktiveerub ning NtrC aktiveerib vajalike geenide ekspressiooni. Madala glutamiini kontsentratsiooni korral -ketoglutaraat inhibeerib GlnB. A-ketoglutaraadi ülehulk rakus signailiseerib bakterile, et C- allikat on piisavalt, tootmaks aminohappeid (glükolüüs on efektiivne, kuid
annaabi.ee 
