1.Protestantismi ajalugu 2.Usu Levik 3.Kultuur 4.Sotsiaalne õpetus 5.Erinevad protestantlikud liikumised Ajalugu Protestantism on roomakatoliku kirikus eraldunud koguduste nimetus. “Protestant" tuleneb sõnast protestans - avalikult tunnistav. Tavaliselt mõeldakse protestantide all katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi, kuid protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke sekte, mis ei tunnista ajaloolist seost ei Calvini, Lutheri ega anabaptistidega. Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Protestantism on tekkinud reformi käigus katolikust kirikust, see on sealt pärinenud koguduste üldnimetuseks Ta kutsus kristlikku kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid kõrvaldada sellest mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad Usu levik
Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi
Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi
Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti.
annaabi.ee 
