· jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. Oluline on arvestada toidu sobivat kogust ja süsivesikusisaldust. Tuleks jälgida neid soovitusi: · Süüa regulaarselt 4-6 korda päevas
torkimis-, kihelus- või kõrvetustunne. Veresoonte kahjustuste tagajärjel võivad jalad muutuda külmaks ja kahvatuks ning võimalikud vigastused paranevad aeglaselt. Kahjustuste süvenemisel võib tundlikkus kaduda. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Tüsistusi jalgadel aitab vältida jalgade igapäevane vaatlus ja hooldus ning õiged jalanõud. Iga päev peaks haige oma jalad üle vaatama. Kui ise ei näe kogu jalga peaks kasutama peeglit või paluma abi. · Vaadelda jalgu, et ei oleks hõõrdumisi, naha pragunemist, ville, haavandeid. Jälgida ka naha värvust ja naha temperatuuri muutusi. · Pesta jalgu iga päev leige vee ja seebiga, mitte leotada jalgu üle 5 minuti · Kuivatama jalad hoolikalt pehme rätikuga, eriti varbavahed
Enne kui alustate suurt füüsilist koormust nõudva tegevusega, laske oma südant uurida. Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht närvikahjustuse (neuropaatia) ja jalgade verevarustuse häirete (isheemia) tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemgi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas.
annaabi.ee 
