Kehamahlad asenduvad keemiliste elementidega. Hakati jälle tegelema esmaabiga. Nimetage Renessanssi perioodist olulisi arstiteaduse ajalukku läinud inimesi Leonardo da Vinci (anatoomia uurimine- silma ehitus, kapillaarid jms). Andreas Vesalius (juhtiv anatoom). Girolamo Francastro (nakkushaiguste spetsialist). Ambruanz Pare (kirurgia, eeskätt haava ravi ,,isa". Lisaks verejooksu kontrolli alla saamine- veresoonte ligeerimine amputatsioonidel). Paracelsus (tuli tagasi ontoloogiline käsitlus- haigus pole osa inimese elust, vaid iseseisev asi. Samuti oluline rohuteaduse ajaloos). 5.SEMINAR Nimetage inimkonna ajaloole mõju avaldanud nakkushaigusi Katku bioloogiline ajalugu on küllaltki ebaselge. Asja teevad keerulisemaks katku kolm vormi: · Levinuim muhkkatk levis parasiitide hammustuste kaudu; · Kopsukatk ning · septiline katk (levisid ka inimeselt inimesele).
leidlikkusele ja julgusele (ta kasutas uut segu), kohusetundele (ta ei jätnud haavatuid ravita) ja lõppeks uurija vaistule (ta võrdles omavahel kaht ravi saanuid haavatuid ja tegi tähelepanekust õige järelduse"). Verejooksu kontrolli alla saamist peetakse samuti Paré teeneks. Ta töötas välja (tegelikult võttis taaskasutusse kreeklaste, Galenose ja araablaste teada olnud) veresoonte ligeerimise tehnika amputatsioonidel. Zgutte ja klambreid hakati kirurgias laialdaselt kasutama siiski alles 19. sajandi teisel poolel (nt Jules Pean, võtab kasutusele praegu tema nime kandvad klemmid). Paracelsus (1494-1541) õige nimega Theophrastus Bombastus von Hohenheim, oli skandalist ja reformaator. Tema panus oli see, et tuli tagasi ontoloogilise haiguskäsitluse juurde haigus sai asjaks iseeneses (mitte osa haige inimese elust, ilmavaatest, ,,karmast" vms) ning seega sai võimalikuks tõsisem materialistlik
Amputatsioonid Täielikust amputatsioonist räägitakse kehaosa (jäseme) täieliku eraldumise korral, osalisest amputatsioonist, kui mingi osa pehmete kudede ühendusest on säilinud ja olenevalt vigastuse tõsidusest võib olla võimalik jäse või osa jäsemest säilitada. Retransplantatsiooni väljavaated on seda soodsamad, mida perifeersem on amputatsioon, mida lühem on isheemia aeg vereringe taastamiseni, mida siledam on eraldumine terava trauma tõttu. Amputatsioonidel koe tugeva muljumise ja purunemisega, nagu ketassaevigastused, või ärarebimisamputatsioonid pöörlevate osade vahele jäämise tõttu on halvad taastamise väljavaated. Kas retransplantatsioon on mõttekas või mitte, seda ei või kiirabibrigaad sündmuskohal otsustada. Patsiendi seisundi hinnang, anamnees ja uuring Patsiendi seisundi hindamise eesmärk on kindlaks teha jäsemevigastuse raskusaste ja selle mõju patsiendi seisundile
annaabi.ee 
