Mõnikord on neid nii palju, et meri värvub punaseks. Sinivaal toitub filtrides. Filtriks on kiusplaadid suured narmasharjad, mis ripuvad hiiglaslike sõeltena vaala suus. Neid on umbes 320 tükki. Iga kuni 100 cm pikkune ja 55 cm laiune plaat lõppeb pikkade kiuste ribadega, tänu millele püütakse kinni isegi kõige pisemad toiduosakesed. Vaal ahmib merevett suhu ja surub selle läbi kiuste välja, püüdes nii kinni suupärased palakesed. Kurguvaod võimaldavad tal ühe ampsuga suhu võtta kuni 60 tonni vett. Kiuste taha jäänud krill neelatakse keele abil alla. Päevas võib ta süüa kuni 6 tonni väikesi vähilisi. Toitumisperiood on 4-5 suvekuud. Selle jooksul kasvab vaala kehakaal kuni peaaegu kahekordseks. Talletatud rasvast jätkub rändeks talvitusalale. Talvel nad peaaegu üldse ei söö. (P. Whitfield Laste loomaentsüklopeedia 2001 lk.40-50) Sinivaalade ränne Sinivaal on tuntud pikkade rännete poolest
Nende imede objektiks on leib. Leib oli rahva põhiline toiduaine. Samas käis toiduga uhkeldamine klassikäitumise juurde. Ka folklooris oli nälg väga populaarne teema. "Rebaseromaan" Heroilis-koomiline luulekogu 12. ja 13. sajandist mis on olemuselt irooniline satiir feodaalühiskonna pihta ja väga tugev allegooriline kujutus näljas mis tol ajal eksisteeris. Samuti viidati kangelaslauludes määratu isuga hiiglastele ja türannidele kes paabulinnu kahe ampsuga ära suutsid süüa. Nälja võimutsemine oli seotud looduse kapriisidega. Näljahäda otseseks põhjuseks oli halb saak loodusliku korra häiritus. Näljahäda ei tekitanud ainult ajutised halvad ilmastikud. Viljaikaldus kordus igal pool regulaarselt mis tekkitas toidupuuduse. Iga halb kokkusattumine vallandas põrguliku tsükli. Halb ilmastik põhjustas halva saagi. Sellest tulenev toiduainete kallinemine suurendas vaeste viletsust. Kes ei surnud nälga,
suurepärane justsokolaadikaunistuste tegemisel,sokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus sokolaad on põhikomponendiks. Sobib hästi kulinaarseks kasutamiseks kodus - nendest saab komme valmistada või teha sokolaadifondüüd. Müügil on neid erinevates variantides: mõrumagusad, poolmagusad, piimasokolaadid, valged sokolaadid. 8. KOMPVEKID JA MUUD MAIUSTUSED. Komm ehk kompvek on väike magus suupiste, maiustuste hulgas kõige väiksem (enamasti söödav ühe ampsuga). Kuigi eesti keeles eristatakse ka väikeste maiuspalade mitmesuguseid liike, siis komm on käibel üldnimetusena kõigi nende jaoks (klaaskommid, lutsukommid, sokolaadikommid, kummikommid, köhakommid, iirised, nätsukommid, pulgakommid jne). Kommid on enamasti pakendatud ja võrreldes teiste maiustustega säilivad kaua. Kompvekkide põhitooraineks on suhkur, mida kasutatakse mitmesugustes kombinatsioonides koos piima, rasvade, puuviljatoodete, munavalge, pähklite,
annaabi.ee 
