ELEKTROONILINE VÕIMENDI Ain Bubnovski, Jaan Kund Elektrooniline võimendi • Võimendi, mis suurendab elektrisignaali. • See saavutatakse toiteallikast võetava energia väljundisse juhtimisega, matkides sisendsignaali kuju, aga suurendades amplituuti. • On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem. Transistorvõimendi • Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad. • Võimendi üheks parameetriks on väljundvõimsus, mida mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides.
sidestustegur 2. Kui kaalu ümberjaotumine on näiteks suurem esiteljel on auto teoreetiliselt alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv. Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust? 1. Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub 2. Amortisaatorid 3. Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga Summaarne kaalu ümberjaotumine : Wt = Flat* Hcg/tr tot Vedrustatud massi kaalu ümberjaotumise saab jagada omakorda kaheks: 1. Geomeetriline kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse hoobade 2. Elastne kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse elastsete osade (vedrud, stabilisaatorvardad)
Iseloomulik on see, et integraallülituses on elemendid lahutamatult seotud ja elektriliselt ühendatud nii, et moodustavad ühtse terviku. Töödeldava signaali järgi jagunevad integraallülitused analoog- ja digitaallülitusteks. Digataalülitused kasutavad diskreetseid signaale ja töölevad nende abil informatsiooni. Näiteks: loogikalülitused, trigerid, mikroprotsessorid, jne. Reaalne filter kõrgpääsfilter ribafilter tõkkefilter Filter muudab amplituuti (seega ka efektiivväärtust) ja algfaasi. Sagedus ei muutu. Mürahäiring on mittekasulik signaalikomponent, mis võib kaasa tuua seadme talitluse soovimatu muutuse. Mürad on sageli põhjustatud välistest häiringutest, mis jõuavad signaali koostisse sidestuse kaudu teiselt signaalilt. Lõikesagedus on piirsagedus, mille juures signaali sumbumus on filtrile ettenähtud suurusega. Sageli on lõikesageduseks sagedus, mille
generaatori sagedus fgen= 78 Hz. Andmetest võib järeldada, et keele omavõnke sagedus sõltub antud katsel keelele mõjuvast jõust ja keele pikkusest. Katsel generaatoriga tekitatud ja keele maksimim võnkeamplituudi juures registreeritud sagedus ja keele omavõnke sagedus ei lange täpselt kokku, aga on sarnased. Kahe sageduse erinevus on tekkinud tõenäoliselt mõõtmise juures tekkinud inimlikust veast, kuna silmaga optiliselt keele võnke maksimim amplituuti mõõtmine võib olla ebatäpne. Samuti võisid mõjutada mõõdetud tulemust keelele riputatud raskuste võnkumine. Keele erinevatele pingetele vastavad laine levimiskiirused ja nende liitmääramatused on: 1. Keelele mõjuv jõud: 3*9,818= 29,454 N; laine levimiskiirus: 154,09 +/- 0,09 m/s. 2. Keelele mõjuv jõud: 1*9,818= 9,818 N; laine levimiskiirus: 88,95 +/- 0,03 m/s. 3.
Milline on sagedusriba mobiiltelefonides? MHz, GHz(300 MHz kuni 2 GHz) 10. Kuidas muutub võimendustegur negatiivse tagasiside korral? Väheneb 11. Kuidas muutub võimendustegur positiivse tagasiside korral? Suureneb 12. Kuidas muutub võimendustegur nimiribas negatiivse tagasiside korral? Väheneb 13. Kuidas muutub võimendustegur nimiribas positiivse tagasiside korral? Suureneb 14. Millise signaali parameetrit juhib võimendi? Amplituud 15. Mida tuleb teha signaaliga, selleks et muuta selle amplituuti? Võimendada 16. Milliseld võimendite liike on välja töötatud? , , , , .. 17. Mis on kaheastmelise võimendaja beeta, kui astmete beetad on 10 ja 20? 200 18. Kas lineaarsete võimendite omadused muutuvad selliste välitingimustega nagu temperatuur ja koormuse takistus? Jah 19. Milline on emitterjärguri lühend? CC 20. Millistest funktsionaalsetest plokkidest koosneb diferentsiaalvõimendi? Transistor resistor( , , ) 21
Venituste eesmärgiks on tugevdada ja pikendada lihast. Venitusharjutusi tuleks teha enne soojendust kui ka peale lõdvestust. Venitusharjutused on staatilised ja dünaamilised. Mõlemad mõjutavad painduvust. Vastupidavus treening põhjustab 7 lihase lühenemise, mis omakorda tekitab pingeid lihastes. Venitamine vähendab jooksmisel tekkinud pingeid lihastes. Venitamine aitab kaasa kiiremale taastumisele, paremat ettevalmistust järgmisteks treeninguteks ning võimaldab suuremat liigutuste amplituuti. Kõige enam jooksmisel koormatakse selja, reie- ja säärte lihasgruppe. Seega tuleks regulaarselt jooksmas käivatel kõige rohkem tähelepanu pöörata just nende lihasgruppide venitamisele [1]. 1.2. Jooksmise liigid Aja jooksul on tekkinud mitmeid jooksmise alaliike. Igal jooksmistüübil on oma tähtsamad tegurid, abivahendid ja reeglid. Ka erinevad jooksutehnikad mõjuvad lihastele erinevalt[6]. 1.2.1. Lühimaajooks ehk sprint
annaabi.ee 
