püüab genoomide sekveneerimisest saadud andmeid geenide ja valkude funktsioonide ning interaktsioonide kohta muuta kasutatavateks. 49. Käitumisgenoomika. Uurib geneetika rolli loomade ja inimeste käitumises. 50. DNA sekveneerimine. Ehk järjendamine tähendab protsessi, mille käigus selgitatakse DNA nukleotiidne järjestus. DNA didesoksürinonukleotiidide meetod. 51. PCR reaktsioon. Ehk polümeraasi ahelreaktsioon. On meetod DNA või RNA järjestuse amplifikatsiooniks ehk paljundamiseks. 52. Kontiigid. DNA kattuvad alad või kogum kattuvaid kloone, mille põhjal saab moodustada DNA pidevjärjestuse või konkreetse kromosoomipiirkonna füüsilise kaardi. 53. Fluorestsentsmärgistus. Radioaktiivne hübriidimine. 54. Mikrokiibid. Diagnostiline meetod, kus ränikihiga klaasile on korrapäraselt üliväikestesse sektoritesse seotud tuhandeid in vitro
C või T-terminaatoriga, enamasti kasutatakse ddTNP-sid. Tänapäeval kasutatakse fluorestsentmärgitusi, fragmendid jaotatakse PAAG- elektroforeesil erinevates geelides või kapillaartorudes, fragmentide avastamiseks kasutatakse fototundlikke elemente. 45. Polümeraasi ahelreaktsioon. Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR on meetod DNA või RNA järjestuse amplifikatsiooniks ehk kordistamiseks. PCR- meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. PCR metoodika võimaldab in vitro paljundada konkreetset DNA fragmenti, kasutades selleks termostabiilset DNA polümeraasi. Polümeraas ahelreaktsioonil kasutatakse praimeritena tuntud järjestuse alusel sünteesitud oligonukleotiide, mis kinnituvad DNA erinevatele piirkondadele ning milled vahel sünteesitakse korduvalt samapikkuselisi DNA- lõike
Kuigi nukleiinhapete hübridisatsioon on väga spetsiifiline reaktsioon, on tema üheks miinuseks ebapiisav sensitiivsus, s.t. kui sihtmärk-nukleiinhapete arv on allpool kriitilist piiri, võib hübridisatsiooni signaal olla niivõrd nõrk, et seda ei suudeta registreerida. Seetõttu on vajalik mikroorganismide eelnev isoleerimine söötmel, suurendamaks DNA hulka. Probleemi lahenduseks on nukleiinhapete paljundamine, selle asemel et paljundada mikroorganisme. DNA või RNA molekulaarseks amplifikatsiooniks on võimalik: 1. uuritavas materjalis olevate sihtmärk-nukleiinhapete amplifikatsioon, 2. sondi amplifikatsioon 3. sondist lähtuva signaali amplifkatsioon. Viimased kaks leiavad harvem kasutamist. Uuritavas materjalis olevate sihtmärk-nukleiinhapete amplifikatsioon –PCR Polümeraasahelreaktsioon - PCR (polymerase chain reaction) koosneb 30-50 korduvast tsüklist, kusjuures iga tsükkel koosneb kolmest järjestikusest etapist: 1
annaabi.ee 
