Enne esimest maailmasõda oldi vaimustatud eksootikast.Paul Poiret,hüüdnimega Pariisi Pasa,lõi riietusstiili,mida mõjutas tugevasti Vene balleti külaskäik Pariisi 1909.aastal.Sellest hetkest alates nägi terve euroopa mood välja,nagu oleks see olnud pärit Bakseti lavakujundusest.Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puus rõhutamine hakkas kaduma.Sellest hetkest ronis vöökoht ülespoole rinna alla,luues uue ampiirjoone,ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv.Vedik kadus ning siluett koosnes osadest-sirgest seelikust jua puusi rõhutavatest detailidest. Kõik need rõivad ilmusid rikkalike ja toredate idamaiste värvide sokeerivas ja eredas uues värvipalettis,isegi sukkade üsaluine viktoriaanlik must vahetus punase ja kuldse vastu.Poiret kasutas ona rõivastes ka karusnahku.Veidi hiljem kuulutas Poiret ,et kõige moodsam on tema uus looming- hobble skirt,põlvede juurest kitsas seelik
Silmatorkavad muutused toimusid ka moes. 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktooriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, hakkas lõppema. Nüüd ütlesid naised järk-järgult lahti lämmatavast korsetist, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S-kujulisest ideaalfiguurist, mis nägi ette alakehast tugevasti ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue ampiirjoone, ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv. Ajastut iseloomustas ka spordi populaarsuse plahvatuslik tõus. 1896. aastal olid toimunud esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, see traditsioon jäi püsima ja muutus kord-korralt aina tugevamaks. Võidukäiku jätkas 19. sajandil sündinud moodne jalgpall, mis 1908. aastal võeti olümpiamängudesse kavasse. Pärast maailmasõda püüdsid inimesed sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustab teatav kergemeelsus
Richard Strauss jpt. Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal alla filmikunst ning kuulsaks sai filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. Silmatorkavad muutused toimusid moes. 1901.a suri Inglise kuninganna Victoria ning temaga koos viktoorianlik ajastu. Naised ütlesid järk-järgult lahti lämmatavatest korsettidest, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S- kujulisest figuurist. Vöökoht paigutati rinna alla, luues uue ampiirjoone ning vastavalt sellele kerkis ka kleidiserv. Toimus ka täielik värvide plahvatus ja moodi tuli karusnahk. Muutused toimusid ka spordis. Ajastut iseloomustas spordi populaarsuse tõus. 1896.a toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud. Võidukäiku jätkas 19. saj sündinud moodne jalgpall, mis 1908.a võeti olümpiamängude kavasse 1905 aasta revolutsioon Eestist
annaabi.ee 
