Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Põhivara amortisatsiooninormid kinnitab juhataja. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Arvutustehnika 25 - 40 % aastas
(aktsiisimaks tubakaja alkoholitoodetelt). Kaudsed maksud on lülitatud tootehinna sisse ja ehkki neid vaadeldakse tulude poole peal, ei jagune nad kellelegi tegurituluna ning seetõttu ei saa neid ka rahvatulus arvestada. Kaudsed maksud on üks komponent, mille võrra rahvatulu on SKP-st väiksem. Osa loodud vahendeid kasutatakse amortisatsioonikulude katmiseks, s.t kulunud põhivahendite taastamiseks ja remondiks. Amortisatsioonivahendid luuakse amortisatsioonieraldiste tegemise teel. Amortisatsioonieraldisi nimetatakse ka ettevõtete säästudeks. Amortisatsioon on teine komponent, mis läheb küll kuludesse, kuid ei lähe kellegi tuludeks ning seetõttu ei arvestata seda ka rahvatulus. Majapidamised ei sõlmi tehinguid ainult ettevõtetega, vaid astuvad ka omavahelistesse lepingulistesse suhetesse. Näiteks sõlmitakse inimestevahelisi üürilepinguid, töövõtulepinguid jne. Lisaks on paljud kodanikud töövahekorras riigiga, s.t saavad palka valitsuselt
Kõige levinum meetod on amortisatsiooni võrdne jaotamine põhivahendi kasutusea aastate vahel. Näiteks, kui põhivahendi hind on 430.000 kr, kasutusiga 7 aastat ja jääkväärtus 10.000 kr (vanaraua hind), siis kogukulum on 420.000 kr ja aastakulum on 60.000 kr. Põhivahendi rendihinna kalkuleerimisel võib osutuda vajalikuks selle jagamine töötundide vahel. On võimalikud ka sellised meetodid, mille puhul esimestel aastatel arvestatakse amortisatsioonieraldisi rohkem ja hiljem vähem, lähtudes seadme kahanevast bilansilisest väärtusest. On võimalik aga ka selline metoodika, mille puhul alguses arvestatakse amortisatsioonieraldisi vähem ja hiljem rohkem, lähtudes eeldusest, et uus masin vajab vähem hooldus- ja remondikulusid. Erinevusi meetodites illustreerib joonis 17.3. 17.3 Varade hindamine Põhivarade hindamisel eristatakse nendel kolme erinevat väärtust, mida kasutatakse erinevates majandusülesannetes.
annaabi.ee 
