Vana-Babüloonia periood. Vana-Babüloonia ehk Amoriitide dünastia ( XIX-XVI). Varsti pärast Uri III dünastia nõrgenemist algas linnriikides võimule tulnud amoriididünastiate omavaheline võitlus ülemvõimu pärast. Uri III dünastia (XXII-XXI või 2112-2004) valitsejad: Ur-Nammu, Sulgi, Amar-Sin, Su-Sin, Ibbi-Sin/Suen. Koos Ibbi-Siniga lõpeb Sumer. See oli 2000 aasta paiku (peamised vaenlased amoriidid ja Eelam). Idast tulnud Eelami ja simaski (Simaski Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna
Ahhaialased (esikreeklased) u 2193 Gutilased vallutavad Sumeri ja valitse- vallutavad Kreeka, allutades kohalikud vad seda kuni aastani 250 pelasgid 2112 Sumer (Uri kuningriik) iseseisvub taas u 100 aastaks u 2034 Algavad semiitlike amoriitide rünnakud Sumeri vastu Ääremärkus: Kiilkirja peetakse ekslikult vanimaks. Hieroglüüfiline või piltsõnum eksisteeris juba ca 30 000 aastat tagasi. Altamira koobaste n-ö taevavõlvi kirjeldus. Kiilkiri oli ratsionaalne vajadus. Erinevalt Egiptusest oli Sumeri rahvastel geopoliitiliselt soodsam asukoht. Egiptus algas Deltast ja lõppes neljanda kärestikuga. Oli ühel või teisel etapil siiski ühtne riik. Ekspansioon põhja ei vajanud lihtsustatud sõnumit
Sumerite allakäigule järgnenud perioodil tekkis Mesopotaamias ja seda ümbritsevates piirkondadest arvukalt erinevaid riike, mille hulgast tõusevad esile Vana-Babüloonia, Assüüria ja Pärsia impeeriumid. Samal ajal kujunesid esimesed riigid ja nende ühendamise järel impeeriumid välja ka Indias ja Hiinas. 1. Vana-Babüloonia Vana-Babüloonia riik kujunes välja 19 sajandil eKr, kui Babülonis (linna nimi tähendab ‘jumala värav’) tuli võimule amoriitide dünastia. Riigi hiilgeaeg oli kuningas Hammurapi ajal 18 sajandil ja 17 sajandi alul eKr (tollest ajast on pärit Hammurapi seadused – vanim teadaolev mahukas seadustekogu), kui riik hõlmas kogu Eufrati ja Tigrise ala. Babüloni linn oli piirkonna tähtsaim kaubanduskeskus ning suuriigi loomine vastas esmajärjekorras kaupmeeste huvidele, sest ühtne riik soodustas (kaug)kaubandust. Elanikkond linnas ja kogu riigis oli etniliselt ja keeleliselt
Kuningas oma suhteliselt väikest võimu kaupmeeste üle, sellest tingitud ka see erinevus teiste tolleaegsete koodeksitega. Kesk-Assüüria seaduskogu kaevati välja Assuris, pärinevad Tiglatpileasr 1 ajast (1114-1076 eKr). Käsitlevad peaasjalikult perekonnaõiguse ehk abielunaise õiguste kküsimusi. Kesk-Assüüria seadus on keelelise viimistluse poolest nigelamad kui Hammurapi seadused ning kohati üsna raskesti mõistetavad. 2. Babüloonia riiklik areng 20.-19.saj.e.m.a. amoriitide sissetung Sumerisse 1.1. Vana-Babüloonia suurriik 1894 1595 1 Selle ajajärk on otseselt seotud Babüloni linna esiletõusuga ja suurriigiga, mille rajas selle linna kuningas Hammurapi. 2 1. dünastia, kelle kuulsaim valitseja oli Hammurabi (1792 1750) Sel ajal toimus Sumeri ja Akkadi lõplik ühendamine, mis tähendas tegelikult akkadlaste lõplikku võitu sumerlaste üle. Riigi territoriaalne ulatus küündis Pärsia lahest Süüriani. Kuninga isik
annaabi.ee 
