KLAASID - on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Näiteks vanade kirikute aknaklassid on sajanditega alt paksemaks ja ülevalt õhemaks muutunud. Klaasi puhul on asi siiski mõneti keerulisem, sest neis esineb lähikorrapära, mis sarnaneb mõneti kristallstruktuuridele. Looduses leiduvad klaasid on basalt ja merevaik. Amorfsust käsitletakse vahel ka eraldi aine olekuna, vahel aga tahkena, vahel jällegi kui vedelana, aga viskoossus on väga suur. Amorfsetel ainetel pole konkreetset sulamistempeatuuri, vaid soojenedes muutuvad üha pehmemaks, kuni muutuvad tavapärase voolavusega vedelikeks. Põhimõtteliselt amorfset jääd on võimalik saada näiteks veele vedelat lämmastikku peale valades. Vesi jäätub nii kiiresti, et kristalle ei jõu moodustuda või
sp2 süsinikud saadud süsinik on väga hea elektrijuhtivusega. Grafitiseerimine, grafitiseeritusastmed. Raman spektroskoopia infrapunases alas toimuva kiirguse neeldumise hajumise spektroskoopia wtf Ideaalsel grafeenil olemas ainult G piik (näitab sp2 süsinike olemasolu) ja 2D piik (näitab suuri grafiidseid alasid). Kui ka 1D piik näitab amorfsust, seega grafeenitaoline aine, mitte grafeen. Osaline pinna grafitiseeritus 14 Monday 1 October y Gaasi adsorbsioon - Hüsterees 1 loeng vahelt puudu Oksiidid Väino Sammelselg Tahked oksiidid looduses o jää, saab ka vaadeta materjalina jääteed. Jää kui külmaagent, potentsiaalne mageda vee allikas
Draamakirjanduse lünga täidab suuresti proosa dramatiseerimine. Särev on selles mõttes juhtrollis, et ta töötab ühe klassikalise variandi välja, kuidas dramatiseerimine võiks käia. Hugo Raudsepp (1883-1952) + komöödiatraditsioon + Raudsepa tee kirjandusse on pikk ja veniv Hindrey mängis elumeest ja käis Aafrikas jne. Alustab ajakirjaniku ja eelkõige följetonistina ja kasutab pseudonüümi Milli Mallikas. + ebamäärasust ja amorfsust annab seletada nende huvisuundade kaudu, mis tal 1920ndateks välja kujuneb. Need on seotud tollal moodsa vooluga vitalismiga tegemist on suundumusega, kus inimtegevus ja inimkult tegevus püütakse võimalikult taandada bioloogilistele skeemidele. + Ta ei ole nii meeletult järjekindel, tekib mingeid ärakukkumismomente ja neid on näha pikemates töödes. Kõige ambitsioonikamaid töid oli M. Metsanurga monograafia, mis