Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena. Roomajate iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion). Munad on kaetud nahkse või lubjastunud kestaga (erandiks ovovivipaarsed ehk munaspoegijatest roomajad – näiteks rästik, arusisalik). Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad). Kahepaiksete ja roomajate olulisus: Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena
120. Kahepaiksed ( Amphibia ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 121. Tüvirühm ja kroonirühm evolutsioonis. Uuele, kõrgemale arengutasemele (graadile) jõuavad enamasti mitte tüvirühma suurimad ja edukaimad esindajad, vaid mõned vähem spetsialiseerunud rühmad. Tüvirühm kahepaiksed (esimesed neljajalgsed). Keskaegkonna algul hakkas nende asemel kiiresti lahknema ja maismaad valitsema neljajalgsete uus tase – amnioodid (Amniota), täpsemalt nonde tüvirühm roomajad (Reptilia). Imetajad (Mammalia) on samuti monofüleetiline rühm (klass) nagu linnudki, aga nad lahknesid roomajate tüvirühmast palju varem kui linnud. Emakookseid (Placentalia ehk Eutheria) lahknesid paljudeks seltsideks juba Uusaegkonna alguses, hiilgeaeg oli eotseenis. Osa seltse on hiljem välja surnud. Tüvirühmaks on varem peetud putuktoidulisi (Insectivora) – aga see on pigem eluvorm kui klaad
gruppidega. Kõige ürgsem variant on anapsiidne kolju (ilma oimuaukudeta), mis on tänapäeval iseloomulik kilpkonnadele. Sellest eraldus suhtliselt varakult sünapsiidne variant (1 oimuauk pea alumisel poolel), mis on iseloomulik imetajatele. Hiljem tekkis anapsiidsest vormis diapsiidne kolju (2 oimuauku), mis esineb krokodillidel ja madudel. Ning kõigehiljem eristus eurüapsiidid (1 oimuauk pea ülemisel poolel), kellest said ihtüosaurused ja plesiosaurused. Amnioodid on roomajad, linnud ja imetajad (muna/loodet ümbritsevad lootekestad). 9. Milline oli laamtektoonika põhisündmus Keskaegkonnas, vahemikus ca 200...100 Mat? Mis toimus merevee tasemega? Kirjelda seda sündmust pisut. Karboni Lõpul - Permis olid kontinentid koondunud hiidmandriks Pangea. Põhisündmus oli Pangea lagunemine. Pangea põhjapoolne osa Lauruaasia hakkas eralduma Gondwanast (Triia lõpp), mitmesugused kagu-Aasiat moodustavad osad ühinesid ka Lauraasiaga. Juura lõpul hakkas
annaabi.ee 
