* Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapitulieerumise nõudega. 13. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast Teist maailmasõda (Pariisi rahukonverents)? Koalitsiooni viimane ühine ettevõtmine oli Pariisi rahulepingule sõlmimine 1947. aastal Rahulepingute tulemusena muutusid paljude riikide territooriumid. · Soome pidi nõustuma Talvesõja tulemusena loovutatud alade NSVL jäämisega · Poola valdustest jäid Nõukogude Liidule juba varem amnesteeritud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene. · Kuid Poola sai endale Saksamaalt ida pool Oder-Neisset asuvad alad ja lisaks ka osa Preisimaast · Teine osa Preisist tuli sakslastel anda venelastele · Tsehhoslovakkia pidi Nõukoguse Liidule andma Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai NSVL ühise piiri Ungariga · Rumeenia aladest jäeti NSVL valdusesse juba 1940. aastal amnesteeritud Bessaraabia. · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsiooniks. 14
Enne uude üksusesse saatmist töötasin umbes kuu aega Leegioni staabiosakonnas, kus peeti leegionäride kohta isiklikke toimikuid. See oli tegevus, mis võimaldas heita pilku äärmiselt huvitavadesse kaustadesse, andes ülevaate leegionäride karjääridest, tegevusest söjaaegseil keerulistel päevadel ja nende saatusteekonnast. Mehed vahetasid rügemente ja valitsusi isiklike veendumuste või olude sunnil, olid mõistetud surma siin ja amnesteeritud sääl, kuid jäid lõppude-lõpuks ikkagi leegionärideks -- kõik endised patud andestatud. Samalaadne lugu juhtus ka teenistusastmetega. Leegionis öeldi igale allohvitserile või kapralile, et tema pagunid on talle vaid laenatud ja märgid on varrukaile kinnitatud haaknõeltega. Nii võis vanemate meeste toimikuist näha, et nii mõnigi oli olnud juba mitu korda kapral või allohvitser, kuid tihti oma pagunid kaotanud kas siis mõne tembu või lihtsalt suure joomingu pärast.
Petr retk jäi ära, Krõmov arreteeriti, viidi Kerenski palge ette, lasi end hiljem maha. Arreteeriti Kornilov ja paljud staabiohvitserid. Väidetav vijmane katse Vene revol päästmiseks oli maha mängitud. Kornilovi vandenõu likv andis uuesti tuult tiibadesse enamlastele, nad olid aktiivsed streigi korraldajaid, tööliste relvastajad ja barrikaadide ehitajad, agitaatorid kasakaväeosades jne. Unustati justkui kahju, mida enamlased olid enne tekitanud. Otseselt ei amnesteeritud, kuid pärast Kornilovi vandenõud võisid hakata uuesti vabalt avalikult tegutsema. Mitmed juulikuus arreteeritud enamlaste juhid vabastati vanglast, mitmed põgenenud pöördusid tagasi. Vahetult pärast enamlaste amnesteerimist leidsid septembris aset Nõukogude ümbervalimised, tänu enamlaste uuele esiletõusule õnnestus neil haarata juhtivad pos-d paljudes nõukogudes. Suuremates keskustes ja garnisonilinnades said võimu, Moskva ja Petr nõukogud läksid enamlaste kontrolli alla