reporodutseerimisel kirjeldavad. Eidetisminähtus seondub sageli sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses (värvuskuulmine). Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused Individuaalsed erisused ja hetkeomadused avalduvad nii selles, kuidas erinevad inimesed omandavad,
elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodytseerimisel kirjeldavad. Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused Individuaalsed erisused ja hetkeomadused avalduvad nii selles, kuidas erinevad inimesed
elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodytseerimisel kirjeldavad. Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused Individuaalsed erisused ja hetkeomadused avalduvad nii selles, kuidas erinevad inimesed
annaabi.ee 
