Siis ajaloos õpitud on halvemini meeles kui geograafia. 3.valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4. tuleneb konteksti mõjust. Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. 5. motiveeritud unustamine sageli näivad ebameeldivad või niisugused sündmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mälust nagu kaduvat. KUJUNEMISE UURIMINE esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega. OHUD kuriteos tunnistajate ütluste tõesus. Vale küsimusega on võimalik valemälestusi esile kutsuda. 19) Kus mälestused ajus ,,paiknevad" ja kuidas seda uuritakse? Kas info salvestumisel ja meenutamisel on aktiivsed samad piirkonnad? 20) Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi, kuid järkjärgult suudab üha kehvemini
erinevad - Episoodiline – isiklik teaduvstatud minevik - Semantiline – üldised teadmised maailma kohta - Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine - Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine - Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole 2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad. Probleemidest amneesiahaigetega: amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu. Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad.
küsitud sündmusi või nende detaile, sunnivad siiski arvama, et halvenemine on mäletamises juhtunud. Tõenäoliselt väga pikad vaheajad. Eeltoodud unustamise põhjused on üldiselt tavaliste täiskasvanud inimeste puhul. Tegelikult on aga mõned inimrühmad, kellega tehtud uurimustest on praeguseks teadaolevate mälu töö seaduspärasuste selgitamisel eriti palju kasu olnud. Esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega, inimestega, kellel on mingil põhjusel toimunud ajukahjustus. Teiseks on teada, et ka tavaliste tervete inimeste vananemisel toimuvad mälu töös muutused. Inimese tunnetusvõimed hakkavad halvenema sageli juba pärast 40. eluaastat. On leitud, et kogu mälu ei halvene ühtmoodi. Vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu ja see on seotud otseselt tähelepanuvõime halvemaks minemisega: asjade ja sündmuste meeldejätmisel pannakse vähem tähele detaile ja üldist
annaabi.ee 
