eelnevatest kogemustest ja keskkonnast; eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes (näide autoõnnetusest); motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti; semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi"
kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm.·Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!). Tõendused, et on erinevad süsteemid: a)amneesiahaiged ei mäleta õppimise episoode, kuid ilmutavad praiminguefekte; b)arenguline lahknevus impl. ja ekspl. mälu ülesannetes, -äratundmine lapse vanusega paraneb, kuid 3-4 a lapse tulemus võib praiminguülesandes olla sama kui üliõpilastel; sama tulemus vanade inimestega eelkõige eksplitsiitne mälu halveneb; c)keemiliste ainete mõju erinev (nt alkohol); d)aju-uuringud näidanud, et praimingut vahendab erinev ajuosa, vrdl ekslp.mäluga, st
operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad häired varem kogetu ruumilis-ajalises seostamises see aga just ongi episoodilise mälu iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid. Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et sageli võib esineda olukordi, kus näiteks protseduurilisse mällu salvestamine toimib hästi, samal ajal kui episoodilisse mällu ei salvestu midagi. Nii näiteks võib selline patsient õppida iga järgneva korraga üha kiiremini labürinti läbima, kuid samas ei mäleta ta ühelgi korral mitte midagi eelnevatest harjutuskordadest.
annaabi.ee 
