muutub; iga element võib olla esindatud erinevates variantides (näiteks nimisõnade käänamine, verbide pööramine) Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Keel on märgisüsteem; Saussure'i arvates: · Märk on suvaline, arbitaarne kägu ei ütle kukkuu, see on tema häälitsus, mille inimkeeles kirjutamine on ainult märk. Erinevates keeltes teeb kägu erinevaid hääli. Näiteks eesti keeles teeb lehm ammuu, vene keeles muu. Lehma keeles aga ei ole silpe, need on meie suvaline kokkulepe selles suhtes. · Tähistaja on lineaarne märgid moodustavad rea. Märk on tähistaja tähistatu lahutamatu kompleks (keel); kõnes on nad lahutamatud: heli Kõne mõte Keele tähtsaim osa on seos tähistaja ja tähistatu vahel. See on märgisüsteem. Tähistaja ei ole heli, vaid abstraktne, akustiline
- naeratada, - keel suust välja ajada ja seda uurida, - avada ja sulgeda suu, - vaadata oma hambaid. · Anna lapsele midagi süüa ja lase tal peeglist mälumist jälgida (loomulikult kinnise suuga). KUIDAS KEEGI TEEB · Lõika ajakirjadest välja pilte, millel on lapsele tuttavad asjad - loomad, lapsed, toit jne. · Vaadake koos lapsega pilte ja vestelge iga pildi juures. · Näiteks osuta lehmale ja ütle: "Lehm elab laudas. Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA
suuga). UURINGUTE ANDMETEL aitab sotsiaalne suhtlus toetavate vanematega ja sellega kaasnevad aistingud lapse mõtlemisvõimet arendada. See mäng aitab lapsel teadvustada ennast ja oma võimeid. KUIDAS KEEGI TEEB · Lõika ajakirjadest välja pilte, millel on lapsele tuttavad asjad - loomad, lapsed, toit jne. · Vaadake koos lapsega pilte ja vestelge iga pildi juures. · Näiteks osuta lehmale ja ütle: "Lehm elab laudas. Lehm teeb "ammuu"." · Nüüd küsi lapselt, mis häält teeb lehm. Kui ta ei vasta, korda uuesti lehma kohta käivaid lauseid. · Osuta lapsele ja ütle: "Tita on hällis. Tita teeb "ää-ää"." Siis küsi lapselt, kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. UURINGUTE ANDMETEL
annaabi.ee 
