Eesti kõrgeimateks tehispinnavormideks on aherainemäed ja tuhaterrikoonikud Kirde-Eestis. Negatiivseteks pinnavormideks on maavarade kaevandamisel kujunenud ammutusnõod ja tehisveekogude nõod (Paunküla, Soodla, Põlva jt.). Varingunõod on tekkinud kaevanduskäikude sissevarisemisel. Ulatuslikud tehisplatood on tekkinud Narva soojuselektrijaamade lähistele ahjudest veega väljauhutavast tuhast. Tasasteks pinnavormideks on ka turbavälajde freesimisel kujunevad ammutustasandikud ja maavarade kaevandamisel tekkinud puistanguvallide tasandamisel tekkinud puistangutasandikud. 1992. aastal toimus Riode Janeiros keskkonna-alane tippnõupidamine, kus praktiliselt kõik maailmariigid kinnitasid oma soovi üle minna meie planeeti inimmõju vähendavale säästva arengu teele. 1997. aastal toimus samas nõupidamine Rio+5, mis näitas, et reaalseid tegusid pole tehtud. Inimeste käes on järjest võimsam tehnika ja üha suuremad energiaressursid. Ameerika füüsiku F
kõrbestumine, liivikute teke.Maade kuivendamine, niisutussüsteemide rajamine (sh veehoidlad, kanalid,) pinnavee jaotuse ja ringluse muutumine.Maaharimine soodustab erosiooni ja muldade ärakannet tuule poolt. Maismaalt setete kandumine veekogudesse.Allmaakaevandused, kärjäärid mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile, samuti üldisele pinnavee reziimile. Reljeefi ümberkujundamine. Aherainemäed, tuhaplatood. Ammutustasandikud (turba freesväljad) mõju märgalaökosüsteemidele. Kuivenduskraavid. Lagedad turbaväljad, mis avatud tuule deflatsioonile. Poldrite rajamine, et võita merelt maismaad (Holland). Hüdrosfäär 1.Hüdrosfäär, selle mõiste. Vee levik maakeral. On üks Maa geosfääridest: Maakera katkendlik vesikest, mis hõlmab maailmamere, jõgede, järvede, liustike, soode, mulla-, põhja- ja atmosfäärivee. Hüdrosfääri saab jagada: magedad veed - 3%
jäätmaade teke, kõrbestumine, liivikute teke.Maade kuivendamine, niisutussüsteemide rajamine (sh veehoidlad, kanalid,) pinnavee jaotuse ja ringluse muutumine.Maaharimine soodustab erosiooni ja muldade ärakannet tuule poolt. Maismaalt setete kandumine veekogudesse.Allmaakaevandused, kärjäärid mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile, samuti üldisele pinnavee reziimile. Reljeefi ümberkujundamine. Aherainemäed, tuhaplatood. Ammutustasandikud (turba freesväljad) mõju märgalaökosüsteemidele. Kuivenduskraavid. Lagedad turbaväljad, mis avatud tuule deflatsioonile. Poldrite rajamine, et võita merelt maismaad (Holland). IV Hüdrosfäär 1. Hüdrosfäär, selle mõiste. Vee levik maakeral. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne.* Magevesi on vesi, mille
annaabi.ee 
