mõjustama sotsiaalsete suhete ja hea käitumise kujunemist (laste omavahelised suhted kehaliste harjutustega tegelemisel ja liikumismänge mängides; heatahtlikkus, abivalmidus, koostööoskused). Parim liikumiskasvatus loob vabad võimalused liikuda ning see omakorda pakub mitmekülgset rõõmu ning loob positiivseid elamusi. Kuna liikumisel on lapse minapildi kujundajana eriline tähendus, on kõige tähtsam, et lapsed ammutaksid liikumisest häid kogemusi ja kogeks liikumisrõõmu. Lõppude lõpuks peaks liikumine olema mängulise iseloomuga ja vaheldusrikas, et laps tunneks põnevust. Õuesõpet võib hõlpsalt siduda erinevate aktiivsete liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga lihtsad, et säiliks põnevus ja enese proovilepaneku aspekt
Sageli arvavad vanemad, et lapse liikumise toetamine toimub ainult siis, kui laps käib mõnes spordiringis ja kui temaga tegeleb keegi pereväline inimene. Selleks, et olla hea lapsevanem, ei pea last viima spordiringi, vaid lapsele võib palju mitmekülgsema ja sügavama tunde lapseks olemise tähtsusest anda hoopiski kooshullamine ja koosliikumine koduste toimetuste ajal. Kuna liikumisel on lapse minapildi kujundajana eriline tähendus, on kõige tähtsam, et lapsed ammutaksid liikumisest häid kogemusi ja kogeks liikumisrõõmu. Lõppude lõpuks peaks liikumine olema mängulise iseloomuga ja vaheldusrikas, et laps tunneks põnevust( P. Karvonen, 2003). Laste liigutusfunktsiooni arendamine toimub perekonnas, koolis ja kooliväliselt. Mida suurem on liigutustegevuse osa päevareziimis, seda omasem on ka hea tervis, harmooniline kehaline areng ja kõrge kehalise ettevalmistuse tase. Kehalisele kasvatusele tuleb pöörata erilist
kui too suudab ära kasutada, samahästi kui ei võtagi kelleltki midagi ära. Keegi ju ei arva, et ta kannatab kahju sellest, kui teine inimene joob vett, ehkki too rüüpab ohtralt, kui talle endale jääb janu kustutamiseks alles terve jõetäis samasugust vett. Ning maa ja vee puhul on olukord täiesti samasugune, juhul kui mõlemat jagub kõigile piisavalt. 34. Jumal andis maa inimestele ühiseks kasutamiseks, ent kuna ta andis maa neile selleks, et see neile kasu tooks ja et nad ammutaksid sellest suurimaid eluhüvesid, milleks nad on võimelised, siis ei saa uskuda, nagu oleks ta tahtnud, et maa jääks alatiseks inimestele ühiseks kasutamiseks ja üles harimata. Jumal andis maa selleks, et töökas ja mõistusega inimene seda kasutaks (ning tööst pidi saama tema maaomandi õiguslik alus), mitte aga selleks, et tüli noriv ja riiakas inimene võiks rahuldada oma ihasid ja ahnust. See, kellele jäi oma elujärje parandamiseks alles sama head maad,
annaabi.ee 
