olmeasolevaga. Mis tähendab seda, et teeninduses tuleb kasutada valikuvabaduslikku maailmavaadet , sest alles see läbi inimesed saavad aru, et nendele on see mugavad ning tänu sellele oskavad ja tahavad nõuda ettevõtetelt head teenindust. Inimesed muutuvad teadlikumaks. Teeninduskorralud4 2. JAOTUSLIK MÕTTEVIIS Teeninduse ajalugu ulatub päris ammusesse aega. Teenindus sai alguse juba kiviajal ning on siiamaani väga tähtis. Kuigi vanal-ajal ei peetud seda väga oluliseks. Keskajani domineeris jaotuslik mõtteviis, mis tugines massi juhtimisel. Jaotuslik mõtteviis ei käi mööda rahvaid vaid mööda inimesi ja neid ühendavaid grupeeringuid. Jaotusliku mõteviisi iseloomulikumaks tunnuseks on see, et teenindajad ei näe vaeva kauba/teenuse pakkumisega. Selline ühiskond oli Nõukogude ajal, mil teenindajad ei pakkunud ise kaupa,
ajasääst ümber mõlema stringi liikudes olla nii suur, et naastakse juba enne teele asumist. Teisisõnu, sellisel juhul on olemas ajasilmused, mida pidi võib reisida minevikku. Kosmilise stringi aegruum sisaldab positiivse energiatihedusega ainet ja on kooskõlas meile tuntud füüsikaseadustega. Kuid koolutus, mis tekitab ajasilmuseid, ulatub ruumis lõpmatusse ja ajas tagasi lõpmata ammusesse minevikku. Niisiis on ajasränd sellistele aegruumidele seesmiselt loomuomane. Ajasränd on võimalik aegruumi osas, milles leidub ajasilmuseid, s.o. teid, mida mööda liigutakse küll valgusest aeglasemalt, kuid mis sellegipoolest jõuavad aegruumi kõveruse tõttu tagasi kohta ja ajahetkele, millest nad alustasid. Eeldame, et ammuses minevikus ajasilmuseid ei olnud, siis peab eksisteerima midagi, mida võib nimetada ajasrännu horisondiks, s.o
stringid liiguvad teineteise suhtes peaaegu valguse kiirusega, siis võib ajasääst ümber mõlema stringi liikudes olla nii suur, et naastakse juba enne teele asumist. Teisisõnu, sellisel juhul on olemas ajasilmused, mida pidi võib reisida minevikku. Kosmilise stringi aegruum sisaldab positiivse energiatihedusega ainet ja on kooskõlas meile tuntud füüsikaseadustega. Kuid koolutus, mis tekitab ajasilmuseid, ulatub ruumis lõpmatusse ja ajas tagasi lõpmata ammusesse minevikku. Niisiis on ajasränd sellistele aegruumidele seesmiselt loomuomane. Ajasränd on võimalik aegruumi osas, milles leidub ajasilmuseid, s.o. teid, mida mööda liigutakse küll valgusest aeglasemalt, kuid mis sellegipoolest jõuavad aegruumi kõveruse tõttu tagasi kohta ja ajahetkele, millest nad alustasid. Eeldame, et ammuses minevikus ajasilmuseid ei olnud, siis peab eksisteerima midagi, mida võib nimetada ajasrännu horisondiks, s.o. piire, mis eraldab ajasilmustega