Tavaliselt tuleb kõigepealt kohale minu onu pere. Ma ootan alati nende saabumise päeva, sest siis tuleb ka minu onutütar Jaana. Ta on kül minust seitse aastat vanem, aga me veedame koos aega väga lõbusalt ja sisukalt. Sel aastal käisime me uisutamas, vanalinnas jalutamas, külastasime ka jõululaata. Veidi hiljem saabuvad ka minu onupojad koos peredega ja sellest ajast alates on kodus naer, naljad ja lobisemine. Toitu valmistame me enamasti jõululaupäeval. Juba väga ammuseks traditsiooniks on, et kõik naissoost pereliikmed küpsetavad piparkooke. Neid paneme me nii lauale kui ka riputame kuuse alumistele okstele, et kui käivad tuttavad väiksemate lastega, siis ka nendel on lõbus midagi kuuse juures huvitavat leida. Juba paari aasta jooksul on meie jõululaua põhiroaks küpsetatud part. Üks huvitavamaid hetki on siis, kui tuleb kingituste jagamine, jagajaks olen tavaliselt mina. Oodatuim, kuid üsna palju ettevalmistumisi nõudev on kingituste juures see, et
aurustuma, sellega külmutab plaatide vahel oleva kala. Et külmutatud kala plokid ei tuleks liiga suured, on seade pikkupidi jagatud kolmeks sektsiooniks. Kala külmumise aeg umbes 1,5 tundi. Seadme tootlikkus 2 tonni tunnis.Külmutamise järel asendatakse agens auruga, et plokid tuleksid plaatide küljest lahti ning plaadid "tõmmatakse " laiali. Külmutatud plokkide suurus on 10....11 kg. Joonis 2. Kalade külmutamine Kalade Soolamine Väga ammuseks kalade säilitusviisiks on olnud soolamine. Kalu võib soolata kuivalt või soolveega, kuid mõlemal juhul peab keedusoola olema sellises koguses, mis takistaks mikroobide elutegevust. Kalade soolamiseks kasutatakse põhiliselt jämesoola, mille erinevad lisandid rikastavad ka soolakala maitseomadusi. Soolamise mõju põhinebki sellel, et keedusoola toimel kaotavad soolatavad kalad vett ja muutuvad veevaeseks. Suuremate kalade soolamine (näiteks lõhe, latikas, lest, siig jt) käib niiviisi:
I Eesti polk sai välja areneda enam-vähem löögivõimeliseks väeüksuseks. Varsti juba rohkem kui 10 000 sõdurit. Otsiti kõikvõimalikke muid teid osa sõjaväelistest saadeti ümbruskonda põllu- ja metsatöid tegema. Pärast Riia ja Eesti saarte langemist sakslaste kätte anti luba ka uute Eesti rahvusväeosade loomiseks. Loodi Eesti diviis: 4 jalaväepolku, suurtükibrigaad jm osad. Diviisi ülemaks kuulutati alampolkovnik Johan Laidoner. Eestlaste jaoks oli üsna ammuseks politiliseks eesmärgiks autonoomia saavutamine. (esimest korda 1905. aastal). 1906. aastal koostati I autonoomia seaduseelnõu (Pung, Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia (oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul
annaabi.ee 
