Tsitaadid "/.../ kas haritud koer hakab haukumise asemel "Päevi saab vaene iniimene igal pool näha/.../" (I) määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus kes ammub või hirnub? /.../ Aga mis teeb inimene, kui ta muidu tule, kui valu ei ole." on haritud? /.../ Haritud inimene hakkab ammuma, kuke "Ei põld meid toida, kui meie tema nälga viisil laulma, seda hakkab ta." jätame /.../" "Õnn olgu ikka kas pööraselt suur, nii et ta "/.../ varandus seisab tõele lähemal kui vaesus." hulluks ajab, või teda parem ärgu olgugi. Õnn ja "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. armastus!..." Surnud elavad omaette, meie omaette
Vaktsineerimise protsessi avastas inglane Edward Jenner 1796 aastal. Ta märkas, et lüpsjad, kes jäid lehmarõugetesse, ei jäänud enam rõugetesse.14.mail 1796.a nakatas ta lehmarõugetega 8a poisi James Phippsi. Poolteist kuud hiljem nakatas ta poisi inimrõugetega. Poiss ei haigestunud. Vaktsineerimine levis kiiresti kogu maailmas, kuigi sellel oli ka vastaseid. Inimesi hirmutati, et vaktsineerituile kasvavad lehmasarved ja nad hakkavad ammuma nagu lehmad. Ilmusid ka vastavad karikatuurid. Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO) kuulutas rõuged likvideerituks 2a pärast viimast haigusjuhtu. Seega lõppes rõugete likvideerimise globaalne kampaania 1979.a. 9.detsembril 1979.a kirjutati Genfis MTO peakorteris alla dokument rõugete
Läänemeresoome tüvede hulgas on palju niisuguseid tüvesid, mis jäljendavad otseselt loodushääli või väljendavad tähendust ebamäärasemalt mingisuguse häälikulise seose kaudu. Sageli on niisuguseid tüvesid liigitatud vastavalt onomatopoeetilisteks ja deskriptiivseteks. Käesolevas sõnaraamatus nimetatakse neid häälikuliselt ajendatud tüvedeks, onomatopoeetilisi ja deskriptiivtüvesid täpsemalt eristamata. Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüved on nt ammuma, jorisema, kahisema, kiljuma, nihkuma, paiskama, vabisema. Häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka vanemates sõnavarakihtides. Kaugemate sugulaskeelte vastete puhul tuleb aga enamasti arvesse rööpse kujunemise võimalus. Omatüvede hulka võib tinglikult lugeda ka need laenuetümoloogiata tüved, millel on vasteid ainult läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvates keeltes (liivi, vadja), nt abu, jõrm, kasi-(ma), kolku-(ma), niiske, või
täielikult, kui küsimus pole täielik. Nii et kuulake õieti: kas haritud koer hakkab haukumise asemel määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, kes ammub või hirnub?" ,,Ei ole," vastas Voitinski naerdes. ,,Jumala eest, ei ole!" piiksus ta. ,,No näete!" hüüdis Slopasev võidurõõmsalt. ,,Kas mul pole õigus? Aga mis teeb inimene, kui ta on haritud? Ma küsin teilt: mis teeb haritud inimene? Haritud inimene hakkab ammuma, hakkab kuke viisil laulma, seda hakkab ta. Meie kõik hakkasime ammuma, kui saime haritud. Sprechen sie deutsch? Parlez vous français? On see õige inimese keel? Räägib õige vene inimene nõnda? Govoriite po-russki -- sellest saadakse Volgal aru ja seda keelt tarvitasid Puskin ja Gogol. Aga mis tegid meie nõndanimetatud haritud inimesed aastasadu? Mis teevad nad ikka veel, kui Gogol ja Puskin on juba surnud? Nad määgivad ja ammuvad! Rääkimise asemel ammuvad! On need õiged inimesed