bensiini põlemisel autodes. Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi. N2 + O2 --> NO Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi. NO + O2 --> NO2 Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik ja kunstväetised, kust NH3 kergesti lendub. Ta lendub ka loodusliku mulla orgaanilise aine lagunemisel. Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. samuti ka klaasina. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Ränidioksiid võib
Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi.Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide looduslikul teel sama suures koguses kui antropogeenselt, kuid jällegi domineerib tööstuspiirkondades inimtegevusest lähtuv, mis suurendab üldist kontsentratsioonide taset. Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik ja kunstväetised, kust NH3 kergesti lendub. Ta lendub ka loodusliku mulla orgaanilise aine lagunemisel.(P.Anttila 1996) Happesademete mõju inimestele Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige
tähtsamad kolded on liiklus ja energiatootmine (kütteaines olev orgaaniline lämmastik) ja põlemisel õhulämmastiku oksüdeerumise tagajärjel (temperatuur peab küllalt kõrge olema). Lämmastikuoksiidide looduslikuks allikaks on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide samas koguses kui antropogeenset lämmastikku. Kuid jällegi domineerivad tööstuspiirkondades inimtekkelised lämmastikuühendid. Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumist. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik, kunstväetised, prügilad, kust NH3kergesti lendub. 1.2 Happelise depositsiooni mõjud Tihti on happelise depositsiooni mõjusid raske märgata. Seda segab looduslik varieeruvus ja vahelduvast ilmast tingitud stressimõjud. Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjulikud metallid (Al),
annaabi.ee 
