K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts. NaOH; 6M ja konts. NH3 ·H2O; 1M H2SO4; küll. NaCl, CH3COONa ja Na2SO3 lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl; etanool ja atsetoon. TÖÖ KÄIK Antud töö koosnes üheteistkümnest väiksemast katsest, mille käigus õpiti tundma koordinatiivühendite reaktsioone. Katses 1 ja 2 uurisime kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsatsiooni, kolmandas katses aga ammiin-ja hüdroksokomplekside teket. 4.-7. katses tegelesime atsiidokomplekside ja 8. katses akvakompleksidega. Üheksandas katses jälgisime kompleksühendeid, mis koosnevad kompleksanioonist ja komplekskatioonist ning viimases kahes katses pöörasime tähelepänu komplekside püsivusele. Täpsem töö käik on toodud „Katseandmete ja tulemuste analüüs“-i peatükis. KATSEANDMED JA TULEMUSTE ANALÜÜS Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon Katse 1.
Tüüpilised koordinatsiooniarvud: Ag+ 2 Cu+ 2, 4 Au3+ 4 Al3+ 4, 6 Fe2+ 6 Au+ 2, 4 Zn2+ 4 Co2+ 4, 6 Fe3+ 6 Pt2+ 4 Ni2+ 4, 6 Sc3+ 6 2+ Cu 4, 6 Co3+ 6 Cr3+ 6 Pt4+ 6 Tüüpilised ligandid: H2O Akva- NH3 Ammiin- I3- Trijodo- CO Karbonüül - F- Fluoro- Cl- Kloro- (ClO)- Hüpoklori to- CN- Tsüano- OH- Hüdroks O2 Dihapnik- o- NO2 Nitro- SO42- Sulfato- O2- Okso- - SC Tiotsüanat (COO2) Oksalat H- Hüdrido- N- o- 2-
suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid; Na2O2 naatriumperoksiid; O3- osoniidid; O2- hüperoksiidid. Soolad: Kristallveega soolad hüdraat. Vesiniksoolad aat. Kordinatiivühendid e. Kompleksühendid: S2- tio-, sulfido-, CH3COO- atsetato-, O2- okso-, NH2- amido-, (asanido-), H2O akva-, CO karbonüül-, NH3 ammiin-, H2S sulfaan-. Komplekskatiooniga kompleksimoodustaja nimetus eestikeelne. Kompleksaniooniga komleksimoodustaja ladinakeelsele tüvele lisatakse lõpp aat. KOORDINATIIVÜHENDID - Valemites eristatakse koordinatiivne rühm nurksulgudega. Cu+ 2,4; Ag+ 2; Au+ 2,4; Fe2+ 6; Co2+ 4,6; Ni2+ 4,6; Cu2+ 4,6; Zn2+ 4; Pt2+ 4; Al3+ 4,6; Sc3+ 6; Cr3+ 6; Fe3+ 6; Co3+ 6; Au3+ 4; Pt4+ 6. :NH2(CH2)2H2N:
Kaadmium ei reageeri vesiniku, lämmastiku, süsiniku, räni ega vismutiga, kuid viimasega moodustab sulameid (Karik ja Truus 2003). Cd reageerib teiste 15. Rühma elementidega (P, As, Sb), moodustades arvukalt erinevaid ühendeid, millest tähtsamad on sarnaste omadustega kaadmiumfosfiid, kaadmiumarseniid ja kaadmiumantimoniid. Kaadmium moodustab ka mitmesuguseid kompleksühendeid, millest tuntumad neist sisaldavad tsüano-, ammiin- jmt rühmi (Karik ja Truus 2003). 2. ÜHENDID 2.1. Veeslahustuvad soolad 4 Kaadmiumiühenditest leiavad kõige laiemat kasutamist vees lahustuvad Cd+2-soolad: kaadmiumkloriid, -nitraat ja sulfaat need on ka levinumad Cd-ühendid keemialaborites. Cd+2 on värvusetu ioon, aga mitmete Cd-ühendite värvilisuse tingib anioonne osa. Kaadmiumkloriid on värvusetu, hügroskoopne ehk niiskust imav, pärlmutriläikega valkjas
2.Andke d-metalli kompleksühendile nimetus, kui valem on antud. 3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi. Kompleksühendite nimetused on sageli väga pikad ja seetõttu üritatakse läbi ajada valemitega. Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO(nitrosüül). -iid -o: kloro (Cl-) -aat -ato: sulfato (SO4 2-) -it -ito: sulfito (SO3 2-) Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (nt etüleendiamiin) või kui ligand annab metalliga mitu sidet (nt oksalaatioon), kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet.
metallist kui ligandidest, seepärast on erinevate asendusreaktsioonidega võimalik kätte saada enamvähem kogu spekter. Kompleksühendite nimetused on tihti pikad ja keerulised, tihti üritatakse läbi ajada valemitega. Kui nimi osutub vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest: kõigepealt loetakse üles ligandid, seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon, nt heksaakvavask. Neutraalsete ligandide nimetused on samad, mis molekulidel, v.a. vesi (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül), NO (nitrosüül). Anioonsete ligandide puhul lisatakse lõppu o, nt kloriidist kloro, sulfaadist sulfato (SO4) ja sulfiidist sulfito. Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligand annab metalliga mitu sidet või kui eesliitest juba sisaldub vastav eesliide, siis kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetakse üles tähestiku järjekorras. Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne
Tegemist on lihtsa asendusreaktsiooniga, kus üks Lewis'i alus asendab teist. Nimetamine Üldiselt esitatud valemitena, kuna väga pikad. Nimetamisel lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või –ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO (nitrosüül). Anioonsete ligandide nimetused lõppevad o-ga, tüüpilised sõnalõpu muutused on: -iid, -o: kloro, -aat, -ato: sulfato, -it, - ito: sulfito. Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (etüleendiamiin) või kui ligand annab metalliga
annaabi.ee 
