jälle aset. ASE akumuleerumine viib teoreetiliselt käitumisele isegi siis, kui signaalärritajad puuduvad (nn. tühikäitumine). 6. Agressiivse käitumise motiveeritus. Agressiivsus koguneb aja jooksul ja seda peab kulutama. Selleks saab ka sporti teha. 7. Tühikäitumise probleem. On hästi teada, et tugeva motivatsiooni korral ja adekvaatsete signaalärritajate puudumisel lülituvad loomad tihti vähemadekvaatsetele ärritajatele. 8. Käitumise ammenduvuse küsimus, näide eksperimendist selgsõuduriga. Niisiis putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei ole vaja tema motoorse tegevuse katkemist, vaid ärrituste katkemist 9. Harjumine ja sensitiseerumine. Kui isik või loom on mõnele ärritajale väga kaua eksposeeritud, siis tekib harjumine. Sensitiseerumine on mõne ärritaja suhtes jälle tundlikuks muutumine. Harjumine käitumusliku
Probleem „tühikäitumisega“. Pole lihtne otsustada, kuivõrd sarnaselt on motiveeritud näiteks hiirt tapva kulli, ennast ründaja eest kaitsva nurkasurutud roti, võitlevate kukkede või oma poegi kotka eest kaitsva pardiema agressiivsusavaldused. Lisaks lõpetavad loomad agressiivse käitumise, kui eesmärk on saavutatud (pole vajadust kakelda). Pole tõestatud näiteid tühikäitumise kohta, kus mingi käitumine vallanduks ärritajate täieliku puudumise korral. Käitumise ammenduvuse eeldus, mida näitavad vastavad katsed ja mis neist järeldub. Harjumine ja sensitiseerumine. Coolidge efekt. Reageerimise intensiivsuse vähenemine ajas, kuigi puututakse kokku ärritajaga, võiks panna eeldama, et käitumine ammendub. N: selgsõudur reageerib veepinna vibreerimisele, ta lõpetab selle vastu huvi tundmise, kui seda toimub ühes kohas stabiilselt. Kui ärritamine lakkab mõneks ajaks ja algab uuesti, siis selgsõudur reageerib sellele
ka tiigritega (mille tulemusena võivad sündida nn liigrid) isasogalikus võib innaaja haripunktis ründekäitumise esile kutsuda mistahes erepunane ese pulli suguti kõvastumise võib teatud tingimustel esile kutsuda ka talle lehma asemel tagurpidi U kujuliseks väänatud alumiiniumtoru demonstreerimine. Nähtust, kus tavapäraste ärritajate puudumisel kutsub erutuse esile ka mõni teine, neile üksnes sarnane ärritaja, tuntakse ärritajate üldistamisena. Käitumise ammenduvuse hüpoteesi paikapidavus Lorenzi mudeli järgi peaks mingi käitumine vastava aktsioonispetsiifilise energia ärakasutamise järel lakkama ka siis, kui välised signaalärritajad on endiselt olemas. Tõepoolest, juba reflekside korral täheldati reaktsiooni lakkamist juhul, kui ärritaja mõju oli kestnud liiga kaua. Kuid reflekside väsimine ei ole seotud ASE otsalõppemisega, vaid teiste põhjustega. (NB!) kõige märkimisväärsem avastus. Selgus, et kuigi putukas lakkas varsti
annaabi.ee 
