ja rolli. Põhiteate vahetamine - Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on suhtlemise peaeesmärk, kus toimub probleemis orienteerumine (aktiivse kuulamise abil) ja sõnumite vahetamine partnerite vahel ehk probleemi lahendamine. Oluline on valida õige keel ja stiil ning partnerile mõistmiseks piisav info hulk. Kontakti katkestamine - Kontakti katkestamine peaks põhiteate ammendamisele järgnema sellisel viisil, et säilitada või luua eeldused järgnevaks soodsaks suhtlemiseks sama partneriga. Ettevalmistus kontakti katkestamiseks toimub nii mittesõnaliste kui sõnaliste vahenditega (“Andesta, mul on juba kiire”, intonatsiooni langus, asendi muutused, pilgu pööramine jne). 4. Millisel moel saab suhtlemine olla:
), aga ka sõnaliselt ("Hei", "Halloo" jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on suhtlemise peaeesmärk. Oluline on valida õige keel ja stiil ning partnerile mõistmiseks piisav info hulk. Enamasti moodustab põhiteate vahetamine ka ajaliselt suhtlemisakti põhiosa. Kontakti katkestamine peaks põhiteate ammendamisele järgnema sellisel viisil, et säilitada või luua eeldused järgnevaks soodsaks suhtlemiseks sama partneriga. Ettevalmistus kontakti katkestamiseks toimub nii mittesõnaliste kui sõnaliste vahenditega ("Andesta, mul on juba kiire", intonatsiooni langus, asendi muutused, pilgu pööramine jne). Suhtlemisakti etapid võivad osati ka kattuda. Suhtlemiseesmärkide realiseerimist takistab sageli esinev 3. etapi ületähtsustamine ning 1.,2., ja 4. etapi osatähtsuse mittemõistmine.
kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt ("Hei", "Halloo" jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on suhtlemise peaeesmärk. Oluline on valida õige keel ja stiil ning partnerile mõistmiseks piisav info hulk. Enamasti moodustab põhiteate vahetamine ka ajaliselt suhtlemisakti põhiosa. Kontakti katkestamine peaks põhiteate ammendamisele järgnema sellisel viisil, et säilitada või luua eeldused järgnevaks soodsaks suhtlemiseks sama partneriga. Ettevalmistus kontakti katkestamiseks toimub nii mittesõnaliste kui sõnaliste vahenditega ("Andesta, mul on juba kiire", intonatsiooni langus, asendi muutused, pilgu pööramine jne). Suhtlemisakti etapid võivad osati ka kattuda. Suhtlemiseesmärkide realiseerimist takistab sageli esinev 3. etapi ületähtsustamine ning 1.,2., ja 4
T.Adorno Frankfurdi Ülikoolist "Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse. Kaksteist teoreetilist loengut."(1962) ja "Uue muusika filosoofia"(1949) - seal käsitles kahe maailmasõja vahelise perioodi süvamuusika arengut Stravinski ja Schönbergi loomingu näitel. Adorno arvates on Schönbergi ja teiste uusviini koolkonna heliloojate loomingu peamiseks väärtuseks autentsus:1)truudus muusika sisemisele arengule, see on loogiline ja paratamatu jätk tonaalse muusika väljendusvahendite ammendamisele 20.saj.alguses;2)seos muusika ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahel. Just viimase puudumist paneb ta süüks Stravinskile jt 20.saj. esimese poole heliloojatele, kes tonaalse muusika helikeelest ei loobu. Kes atonaalseks ei muutu, selle eesmärgiks pole muud kui flirt publikuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid honorare. Siit tuleb süvamuusika kommertsialiseerumine. Kui meid ümbritseva
annaabi.ee 
