See võib põhjustada effekti, milles inimesed ei pea enam tähtsaks näiteks kõrghariduse omandamist, sest nende elatustase on niigi kõrge. Rikkust ei mõõdeta selles, mis on, vaid selles mida suudetakse. Praegu tunduvad kõik ,,naftariigid" jõukatena, kuid varusid jätkub ainult veel umbes neljakümneks aastaks. Siis on oht nende riikide majandusel kokku variseda, sest edu ei saavutatud stabiilsusega, vaid ressursside ammendamisega. Nafta on ka põhjus, miks Norra ei ole liitunud Euroopa Liiduga. Vahest on see ka Venemaale iseloomulik, sest ka nemad pole osanud läbi ajaloo oma ressurssidega mõistlikult ümber käia. Mõnes mõttes on Eesti majandus selle suhtes ohutu, meil pole suure majandusliku tähtsusega maavarasid. Põlevkivi lõppemise korral võib küll muutuda mõni aspekt keeruliseks, kuid selleks ajaks on tehnoloogia kaasabil juba leitud probleemile lahendus
värvirikkus. Kus harilikult kujutatakse esemeid sama värvi mõninga erivarjundiga, seal tarvitas Adamson-Eric tihti ,,kogu vikerkaare" kilde loendamatuis pehmeis nüanssides saavutas sellega maaliainese suure meelelisuse kui ka õhulisuse. Tegelikul loodusel ei lasknud ta enesele monotoonseid värvipindasid peale sundida; sinist teavast ja valget seinagi tavatses ta täita värvirohkete helkidega ning varjutustega. Tegu oli toonide ammendamisega tegelikkusest, seda näitab Adamsoni maalide üsna tõepärane mõju muidugi juhul, kui neid ei vaadelda liiga ebadiskreetsest lähedusest. 26. detsembril 1935. aastal oli Adamson-Ericul kiire ruttamisega Mari ukse taha. Mari avas ukse ja küsis, imestus näol: ,,Sa pidid ju alles pärast pühi tulema!" Eric ei vastanud küsimusele, vaid lausus: ,, Mari, lähme registreerima..." . Ametlikult fikseeriti Mari ja Adamson-Ericu abileu 2. jaanuaril 1936. aastal
Öpik töötleb Ameerikas Arizona kõrbes üliheades tingimustes tehtud meteooride vaatlusi ja loob meteoornähtuste detailse teooria. Üks elu suuremaid õnnestumisi tuli 1938. aastal, kui Öpik näitas, et tähtede arengukäik on otse vastupidine käibel olnud skeemile, mille kohaselt hiidtähtedest pidid evolutsiooni käigus saama kääbustähed. Tegelikult sünnivad hiidtähed kääbustähtede rüpes, kus tähe keskosas oleva tuumkütuse ammendamisega kaasneb tähe väliskihtide paisumine, mis viibki hiidtähe tekkele. Selline saatus ootab kõiki kääbustähti, kus termotuumareaktsioonid käivituvad, sealhulgas ka meie eluandjat Päikest. Ühtlasi näitas Öpik, et kuumad massiivsed tähed kulutavad väga palju energiat ning ammendavad ruttu oma kütusevarud. Nende tähtede vanus ei saa ületada mõnda miljonit aastat, mis on väga lühike iga Universumi vanusega võrreldes (kümmekond miljardit aastat)
annaabi.ee 
