enam ei liigu elektriväljas, seda paneb paika pH. Määratakse tiitrimise abil alfa-karboksüülrühma, alfa-aminorühma ja ioniseeritud R-rühma dissotsiatsioonikonstantide kaudu. 2. Kirjutage peptiidsideme struktuur ja kirjeldage peptiidsideme omadusi. H O H3N – CH – C – N –CH – C R1 O R2 O- Peptiidside: Seob aminohappejääke peptiidideks ja aminohappeteks Kovalentne side, mille moodustumine vajab energiat Ketorühm on osaliselt kahekordne Puudub vaba rotatsioon (rigiidne side; aatomid paiknevad ühel tasapinnal) Iseloomulik trans-konformatsioon 2.1 Kuidas määratakse eksperimentaalselt valgu primaarstruktuuri? Valgu primaarstruktuuri määratakse Edmani meetodi abil, mis seisneb selles, et N-terminusest
-soojades 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab? Süsiniku refikseerimine on süsiniku uuesti sidumine. See leiab aset viljad; varred; risoomid 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust? •Lehe värvuse muutusest (kloroos) •Lehe tipust algav lehe kuivamine •Vanemate okste kärbumisest •Kahjurite rünnakutest •Keemiaanalüüsidest 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? – välgulahenduste kaudu Vaja • Aminohappeteks ja valkudeks • Nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Membraani lipiidid • Osad aminohapped ja valgud • Kaitseained loomade vastu • Membraani läbilaskvusregulaatorid raskmetallide sidumiseks • Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • ATP energiakandjana (varud vakuoolis) • Membraani lipiidid • Süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad?
Võib imenduda vett, süsivesikud. Ainevahetus. Ainevahetus koosneb kahest poolest assimilatsioon(seedimine, organismi viidud ainete ümbertöötlemine, mida on võimeline omastama), dissimilatsioon(organismi solevate ainete lõhustamis protsess-kogu peab uuendama rakke, tegevuse jaoks on vaja energiat, energeetilisi aineid pidevalt lõhustada. Valgud keemilised ühendid, lämmastik, organismis omastatav lämmastik-saame valkude koostisest olevast lämmastikust. Lõhustatakse aminohappeteks, üle 20, ehitusmaterjel. Valk on kõige põhilisem ja peamine ehitusmaterjel. Biokatalüsaatorid-keemiline protsess ei toimu ilma valkudeta. Regulatsiooni osad on valgulise koostisega. Erutuselevik-vaja valke. Lihasekokkutõmme-nelja valgu koostmõju tulemus. Hemoglobiin-liitvalk. Müoglobiin-energiat oota lihastes. Vere hüübimine-kaitsev, fibrinogeen- sulges trauma, ei lasknud verel välja voolata. Vereplasmad-transp. Vitamiine jne. Pärilikkust antakse edasi valgulisteühenduste abil
Loom vajab aminohappeid. Loomorganism vajab kehavalkude sünteesiks aminohappeid( kokku 22), millest PM-loomad ei sünteesi üheksat, linnud ühteteist. Keha ei lase vereringesse võõrast valku. Asendatavad aminohapped sünteesib organism transamiinimise teel. Liigsed aminohapped desamiinitakse , aminorühm väljutatakse organismist uriiniga, süsinikskelett kasutatakse energia tootmiseks. Paljudest neist saab glükoosi, osadest midagi muud ( rasvhapped) Kriitilisteks aminohappeteks nimetatakse neid, millistest tuleb söötmisel tavaliselt puudust. 1. Lüsiin 2. Metioniin+tsüstiin ( sisaldavad väävlit) 3. Trüptofaan 4. Treoniin Loomorganismide jaoks asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja mikrofloora. Lipiidid ( rasvad?) Loomad vajavad rasva kolmel eesmärgil: Lihtmaolised loomad ja linnud ei suuda sünteesida kolme pika süsinikahelaga polüküllastamatut rasvhapet. Need on : a) linoolhape 18-2(n-6) b) linoleenhape 18:3(n-3) arahhidoonhape 20:4(n-6)
annaabi.ee 
