valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 12. Riboos on: a) aminohape, b) monosahhariid, c) nukleotiid, d) lipiid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: a) ainete transpordiks, b) energia saamiseks, c) reaktsioonikiiruse regulatsiooniks, d) valkude sünteesimise t 14. Valgu monomeerid on a) monosahhariidid, b) lihtlipiidid, c) nukleotiidid, d) aminohapped 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: a) vitamiinid, b)aminihapped c) ensüümid, d)glükoosi molekulid 16. Nimetatakse DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri a) gloobuliks, b) poliisahhariidiks, c) bilmeeliksiks, a) poliipeptiidiks. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariididel tselluloosi ja glükokeeni koostisse 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks 20
millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud (5 tüüpi, 10 000tk) keele maitsenäsades, maitseelamus sõltuvuses ka lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Haistmises proksimaalne stiimul-õhus levivad lõhnad (10 000 lõhna, feromoonid?)- transduktsioon-nina tagaosas retseptorrakkude aktivatsioonimuster. Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus),
liiguvad valgud seni, kuni on jõudnud sellise pH-ga geeli ossa, mis vastab nende isoelektrilisele puntkile (pI) e. kui valgu summaarne laeng muutub nulliks ja kui laeng on null ei ole võimalik enam elektriväljas edasi liikuda. α – heeliks – valgu helikaalne sekundaarstruktuur, mida stabiliseerivad keskteljega paralleelset asetsevad vesiniksidemed aminohapete amino ja karboksüülrühmade vahel. Paralleelne ja antiparalleelne β – leht – teine võimalik valgu sekundaarstruktuur, kus aminihapped moodustavad pikki „linte“, mis seonduvad vesiniksidemete abil külgepidi teiste lintide külge (tekivad laiad „lehed“). Antiparalleelsed teineteise suhtes on kaks kõrvutiasetsevat lehte siis, nende C- ja N-terminus asetsevad eri suundades. Paralleelsed on kaks lehte siis, kui nende C- ja N-terminus asetsevad samas suunas. Antiparalleelsete lehtede vahel on tugevamad vesiniksidemed, sest doonor- ja aktseptor-rühmad on väiksema nurga all. Domeen
annaabi.ee 
