kasutamiseks mõeldud kui ka salongitooted, sisaldavad vähki põhjustavaid kemikaale, mida on varem seostatud rinna-, soole-, munasarja- ja ajukasvajatega ning leukeemiaga. Poevärvides on sees tugevamad keemilised ained ning nad sisaldavad rohkem ammoniaaki, mis juukseid rikub. Need värvid peavad andma igasugusele juuksele ühtemoodi tulemuse, sellepärast nad nii kanged ongi. Nendes puudub UV kaitse ja muud olulised niisutavad ning toitvad ained. Kemikaalid, mida kutsutakse amiinideks ja mis esinevad kõigis püsivärvides või tekivad neis, suudavad nahka läbida ja püsida juustes nädalaid, kuid või isegi aastaid pärast värvi kasutamist. Need võivad reageerida tubakasuitsu ja heitgaasidega, moodustades eriti mürgiseid kemikaale Nnitrosamiine. Vähki tekitavate ainetena on viimased kosmeetikumides keelustatud, kuid teadlaste sõnul võivad need ikkagi tekkida lihtsate keemiliste reaktsioonide tagajärjel. Järjest sageneb ka
Nitrosoamiinide moodustumine sõltub aminorühma struktuurist ja teisest lämmastiku sisaldavast ainest, ka reaktsiooni tungimustest (pH, amiiini leeliselisus, temperatuur). Nitrosoamiinide teke on ka kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. Mikroorganismid võivad ka võtta osa nitrosoamiinde moodustamises erineval moel nitriti ja nitraati redutseerimine, proteiinide lagundamine amiinideks ja aminohapeteks, nitrosoamiinide teket soodustavate ensüümide moodustamine, sobiliku pH tase loomine. Nitrosoamiinide tüübid: N-nitrosodimethylamine (NDMA) N-nitrosodiethylamine (NDEA) N-nitrosodipropylamine (NDPA) N-nitrosodibutylamine (NDBA) N-nitrosopiperidine (NPIP) N-nitrosopyrrolidine (NPYR) Uuriti nitrosoamiinide teket sea tailihas,nis oli eelenvalt peenestatud ja segatud soolveega 10%
KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise
KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise
kui keemiatööstuses laialt levinud ebameeldiva lõhnaga, kergesti lenduvad, vees lahustuvad ja inimesele mürgised lämmastikuühendid. Keemiliselt on tegemist ammoniaagi (NH3) derivaatidega. Sõltuvalt asendatud vesinike arvust jaotatakse amiine primaarseteks (orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesiniku aatom), sekundaarseteks (asendatud on kaks H + aatomit) ja tertsiaarseteks (asendatud on kolm H+ aatomit) amiinideks. Benseenituumaga (fenüülrühmaga) seotud amiine nimetatakse arüülamiinideks (nt. aniliin). Keemiliste omaduste poolest on amiinid aluseliste omadustega, kuna nukleofiilsusstenter asub lämmastiku kohal. [1] Amiinide leidumine looduses joonis 1 Meskaliin [7] Looduses on amiinid laialt levinud. Organismides tekivad amiinid näiteks aminohapete lagunemisel (nt. kõigile tuttav kalahais on
Produktsioon on suurenenud koekahjustuste, sepsise, steroidhormoonravi, Addison tüve, nälgimise, valgurikka toidu puhul. 13.Biogeensete amiinide teke ja kesksete esindajate põhitoimed (histamiin, serotoniin, melatoniin, katehhoolamiinid) Spetsiifiliste dekarboksülaaside (koensüümiks on PLP) toimel tekivad AH-st vastavad amiinid. Kuna nad on tugeva bioaktiivse (hormonaalse, neurimediatoorse) toimega, nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne. Histamiin – on lokaalne keemiline signaalmolekul. Nende toime piirdub väikese rakurühmaga, kuna lammutatakse kiiresti. Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja
Kolbe: sünteeris äädikhapet, tegeles org hapete elektrolüüsiga, arendas edasi struktuursete redikaalide ideed, aidates kaasa struktuurieteooria loomisele Wurtz: avastas etüül ja metüülamiini esimesed ammoniaagi org derivaadi, näitas, et lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid on tuletatavad ammoniaagi molekulist, asendades selles ühe või mitu vesinikku orgaaniliste radikaalidega. Nimetas amiinideks Sai esimesena etüleenglükooli, avastas aldoolse kondensaatsiooni Berthelot: tänapäevase org keemia rajajaid, arendas välja sünteesi põhimõtted, sai ka selliseid aineid, mida looduses pole. Hiljem tegeles termokeemiaga. Suhtus skeptiliselt atomistikasse. Võttis kasutusele ekso-endotermiline reaktsiooni mõisted Frankland: oma tööde põhjal metallorgaanikas (ka selle rajaja) esitas valentsiteooria:igal aatomil on oma kindel küllastumisvõime ehk valentsus. Sai selgeks
annaabi.ee 
