Emily Dickinson ''Kiri Maailmale'' (1975, Eestis 1988) Tõlge: Doris Kareva Emily Elizabeth Dickinson (10. detsember 1830 Amherst Massachusetts 15. mai 1886) oli ameerika luuletaja. Teda peetakse üheks kuulsamaks ameerika naisluuletajaks. Emily Dickinson sündis mainekas Amhersti perekonnas. Tema isa, Edward Dickinson, oli advokaat ja esindas mõne aasta oma koduosariiki USA parlamendi Esindajatekojas. Tal oli noorem õde Livonia ja vanem vend Austin, kes jäid Dickinsoni lähimaks ringiks. 1847. aastal lõpetas Dickinson Amhersti akadeemia ning jätkas esialgu õpinguid Mount Holyoke'i naisseminaris, kuid loobus peatselt nii nõrga tervise tõttu kui ka usulistel põhjustel. Pärast kooli elas Dickinson üksildast elu: tal oli vähe sõpru ning tutvusi
bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tseki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna. Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia. 2006 aasta Nobeli majanduspreemia sai USA Colombia ülikooli professor Edmund Phelps töötuse ja inflatsiooni seoste uurimise eest. Phelps sündis Illinoisis 1933. aastal. Bakalaureusekraadi sai ta 1955. aastal Amhersti kolledzis Massachusettsis, magistri- ja doktorikraadi hiljem Yale'i ülikoolis. Columbia ülikoolis töötab Phelps 1971. aastast. Sõja järel panid majandusteadlased tähele, et kui tööpuudus arenenud riikides vähenes, siis inflatsioon kiirenes, ja vastupidi. Selline suhe inflatsiooni ja tööpuuduse vahel sai tuntuks Phillipsi kõvera nime all. Viiekümnendate ja kuuekümnendate aastate majanduspoliitika
Bryne „Jack Welch otse südamest“). Need laused on mõjutanud teda läbi elu ning siiani talitab ta vastavalt ema õpetussõndadele. Kuigi Jack polnud koolis parimate õpilaste hulgas, tegi ta siiski intensiivselt tööd et omandada edasine haridus korralikus kõrgkoolis. Esimene suurem tagasilöök tabas Jack´i, kui ta jäi ilma reservohvitseride treeningkorpuse stipendiumist. Sellega kadus lootus saada Dartmouthi või Columbia ülikoolidesse. Seejärel proovis ta sisse saada Amhersti Massachusettsi ülikooli, kuhu ta ka vastu võeti. Ning 1957. Aastal lõpetas ta seal parimate hulgas keemiatehnoloogia eriala. Aastaks 1960 oli ta juba omandanud ka doktorikraadi, mille ta omandas Illinoisi ülikoolis. Edasi oli vaja langetada valik õppejõu või laboratooriumi teadlase ametite vahel. Noormees otsustas viimase kasuks, asudes tööle General Electricu uude keemiatehasesse inseneri ja projektijuhina. 3.2 Inseneri aeg
annaabi.ee 
