Rõhk on koostööl ja soositud on vastastikuse usalduse õhkkond. · Hoolimine hoolitsus firma ja töötajate käekäigu eest. · Pidev areng ja koolitus soositud on iga töötaja eneseareng ja koolitus, enesepädevuse tagamine on iga töötaja kohus. · Sisemine eelistus vabanev ametikoht püütakse võimaluse korral täita oma firma töötajaga. PERSONALIPOLIITIKA ÜLESANNE ON AMETKOHTADE TÄITMISEKS TÖÖTAJATE LEIDMINE, KES SOBIKSID IDEAALSELT OLEMASOLEVASSE MEESKONDA. Tänapäeval on vaja inimesi, kellele saab delegeerida tööülesandeid ja kellel on kõrge vastutustunne. Nii mõnigi särav talent võib põhjustada suurt segadust, kui ta ei sobi meeskonda, kui tal puudub koostöövõime või vajadus, kui ta ei suuda teistega arvestada. Sageli peab selline inimene end heaks suhtlejaks ja ei suuda mõista, et kolleegid ei talu tema
Veretu paleepööre oli teoks saanud, Hrustsovi nimi kadus kaheks aastakümneks massiteabevahenditest ja ajalooraamatutest. BREZNEV JA STAGNATSIOON: Hrustsovi järglaseks parteijuhi kohal sai Leonid Breznev. Ministrite Nõukogu esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin ning NSV Liidu Ülemnõukogu esimeheks valiti Nikolai Podgornõi. Oktoobris 1964 toimunud NLKP KK pleenum rõhutas kollektiivse juhtimise vajadust ja otsustas, et edaspidi pole nende ametkohtade ühildamine ja täidesaatva võimu koondamine ühe isiku kätte enam otstarbekas. Kõik see ei takistanud aga edaspidi uue, seekord Breznevi ainuvõimu teket, ainult et tee selleni oli pikem ja vähem dramaatilisem kui 10 - 15 aastat tagasi. 1960. aastate II poolel NSV Liidu majanduse areng elavnes. Selleks andsid tõuke ümberkorraldused, mille keskmeks oli 1965. aasta majandusreform. Neis oli kava suurendada ettevõtete iseseisvust eesmärgiga välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni
Esialgu jäid seisma enamik seni veel töötanud tööstusev-d. 1918 pandi taas tööle lina-, tiku- ja tselluloosivabrikud. Tööstustööliste koguarv oli siiski vähenenud 5-kordselt. Põllumajandus... ... Ajutise Valitsuse üleskutse, millele oli alla kirjutanud Jüri Vilms. Selles kutsuti üles näitama kodanikuallumatust: eestlased ei tohi osutada mingit kaasabi Balti riigi loomisele. Peavad võitlema demokraatlike omavalitsuste laialisaatmise vastu, peavad protsesteerima valitavate ametkohtade täitmise vastu nimetamise korras. Peavad levitama iseseisvusaadet ja koguma vahendeid iseseisvusvõitluse jätkamiseks. Praktsikas osutus selle täitmine enam-vähem võimatuks. Mingil määral küll levitati Iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee ideid ning sedasama ringkirja, eelkõige kooliõpilased olid aktiivsed. Vastuseis Balti riigile avaldus ennekõike protestikirjas ning selles, et eestlased ei andnud oma toetusallkirju ning eriti see midagi ei muutnud.
annaabi.ee 
