PÕHJASÕDA Sõja eeldused Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse” Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast...
kinniseid nahkkingi (callei). Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit (paenula). Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse (calceus senatorius). Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku
Ehtne Rooma kodanik pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raskest villase riide tükist, mida oli tülikas seljas pidada. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised. Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt, jalas kandsid nad punaseid pükse. Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma. Peaagu koik kandsid sandaale. Roomlaste toit: Vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini.
a kokku kutsutud, treenimata talupoegadest halbade relvadega koosnev üksus) ● Talupojad rüüstasid mõisaid ja röövisid vara (kasutasid ära sõjalärmi) ● Pardiajajad- vene rüüstesalklased, kes rüüsatasid Eesti alasid süstemaatiliselt ● Peninukid - koera pea ja inimese kehaga koletised, kes sõdade ajal tulevad maailma äärest inimesi püüdma ja murdma (vene sõduritel olid Liivi sõjas koerakoonutaolised kiivrid ja koerapealuu ametitunnusena) Eesti vene võimu all XVIII saj. Võimukorraldus. ● Halduslik jaotus ei muutunud: ○ Eestimaa kubermang ○ Liivimaa kubermang ● Kubermangu juhtis kindralkuberner ● Balti erikord ○ Kujunes, sest Venemaal oli vaja kohalike baltisakslaste toetus ja pidi täitma neile põhjasõja ajal antud lubaduse. ○ Privileegid baltisakslastele:
annaabi.ee 
